Erektsioonihäire
Kirjeldus
Erektsioonihäire on seisund, mille korral mehel on püsivalt raskusi saavutada või säilitada erektiooni piisavaks seksuaalseks tegevuseks. See ei ole lihtsalt psühholoogiline probleem, vaid sageli võib olla varajane märk teistest terviseprobleemidest, nagu südame-veresoonkonna haigused või diabeet. Oluline on mõista, et see on tavaline seisund, mis reageerib enamikul juhtudel edukale ravile.
Erektsioonihäire (EH) tähendab seksuaalset funktsioonihäiret, mille korral penise arterite laienemine ja vere täitumine on piiratud. Täieliku erektiooni saavutamiseks on vajalik harmoonne koostöö närvisüsteemi, vereringe, hormonide ja psüühika vahel. Kui mõni neist komponentidest on häiritud, ei ole erektioon võimalik. Oluline on rõhutada, et see ei ole normaalne vananemise osa. Selle all kannatab mehe enesehinnang ja partnerisuhe, mistõttu on oluline õigeaegne arsti poole pöördumine.
- Raskedused erektiooni tekitamisel.
- Raskedused säilitada erektiooni piisavalt kaua, et seksuaalvahekord läbi viia.
- Oluline vähenemine süüdistavas tahtes (libiido).
- Varajane või hilinenud seemnepurse (ejakulatsioon), mis võib kaasneda erektioonihäirega.
- Probleemid tekivad korduvalt (enam kui 25% katsetest).
- Olukord põhjustab stressi, ärevust või suhteprobleeme.
- Erektioon puudub täielikult või on nõrk.
- Sümptomid võivad olla pidevad või esineda vaid teatud olukordades (nt partneri vahetusel).
Erektsioonihäire põhjused jagunevad füüsilisteks, psühholoogilisteks ja segatud tüüpideks. Umbes 70-80% juhtudest on aluseks kehalised probleemid.
Peamised kehalised põhjused:
- Vere- ja südamehaigused: Ateroskleroos (veresoonte kõvenemine), kõrge vererõhk.
- Metaboilsed häired: Diabeet 2. tüüp, kõrgenenud kolesterool.
- Hormonaalsed muutused: Madal testosterooni tase (hipogonadism).
- Neuroloogilised häired: Parkinsoni tõbi, ajukahjustus, seljaaju kahjustused.
- Ravimite kõrvalmõjud: Mõned vererõhu- ja depressiooniravimid, diureetikud.
- Elustiilitegurid: Töbakoosamine, alkoholi liigtarbimine, liigne kaal, füüsiline tegevusetus.
- Kirurgilised protseduurid: Kuse- või eesnäärme operatsioonid.
Psühholoogilised tegurid: Stress, ärevus, depressioon, partnerisuhte probleemid, seksuaalne trauma või sooritusärevus. Tihti on tegemist segatud põhjustega, kus füüsiline seisund soodustab psühholoogilisi raskusi ja vastupidi.
Erektsioonihäire diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja füüsilisest uuringust. Eesmärk on välja selgitada aluseks olevad terviseprobleemid.
Arstil on vaja teada:
- Sümptomite kestus ja iseloom.
- Varasemate haiguste ja operatsioonide ajalugu.
- Võetavate ravimite ja toidulisandite loetelu.
- Elustiil (suitsetamine, alkohol, toitumine, trenn).
Uuringud võivad hõlmata:
- Vereanalüüs: Glükoosi, lipiidide, testosterooni ja teiste hormoonide taseme kontroll.
- Füüsikaline uuring: Vererõhu mõõtmine, penise ja munandite uuring.
- Spetsiifilised testid:
- Öine penilne tumescents (NPT): Registreerib une ajal toimuvad loomulikud erektioonid, mis aitab eristada psühholoogilist ja kehalist põhjust.
- Doppleri ultraliin (Duppleks): Hindab penise verevoolu, mis aitab diagnoosida veresoontega seotud probleeme.
- Neuroloogilised testid: Kõnede ja pinna tunnetuse testimine penise piirkonnas.
- Psühholoogiline hindamine: Küsimustikud või vestlus psühholoogiga või seksuaalterapeudiga.
Ravi valik sõltub täpsest põhjusest ja on alati individuaalne. Meetmeid rakendatakse tavaliselt astmeliselt, alustades kõige vähem invasiivsetest.
1. Elustiili muutused: Kaalu langetamine, regulaarne füüsiline aktiivsus, toitumise parandamine, suitsetamisest ja alkoholi liigtarbimisest loobumine on sageli esimene ja kõige olulisem samm.
2. Psühholoogiline nõustamine või seksuaalteraapia: Vajalik, kui on selgeid psühholoogilisi põhjuseid või partnerisuhte probleeme.
3. Ravimiteraapia (PDE5 inhibiitorid): Need on tablettid (nt sildenaafil, tadalafiil, vardenaafil), mis soodustavad verevoolu penisse. Need on efektiivsed umbes 70% patsientidest, kuid nõuavad arsti retsepti ja konsultatsiooni, eriti südamehaiguste korral.
4. Testosterooniasendusravi: Kui diagnoositakse madal testosterooni tase.
5. Vakuum-seade (Erektioonipump): Mehaaniline seade, mis tekitab penisse vaakumi ja paneb selle täituma verega.
6. Intrakavemoosne injektsioonravi (ICI): Spetsiaalse ravimi süstimine otse penisse, mis põhjustab erektiooni.
7. Kirurgiline ravi (Peniseimplantad): Kasutatakse raskete ja ravile mittevastavate juhtude korral. Need on mehaanilised seadmed, mis paigaldatakse penisse ja võimaldavad kontrollida erektiooni.
Ära oota, et probleem ise laheneb. Pöördu uroloogi või perearsti poole kohe, kui:
- Erektioonihäire on püsiv ja kordub sagedamini kui 25% seksuaalaktist.
- See põhjustab sulle stressi, muret või alandab enesehinnangut.
- Sa kahtlustad, et põhjuseks võivad olla teised terviseprobleemid (nt südamehaiguse, diabeedi sümptomid).
- Sa märkad muutusi suguelundites (valu, paiste, vähenenud tahe).
- Erektioonihäire on alanud pärast uue ravimi võtmise alustamist.
Oluline on mäletada: Erektsioonihäire on meditsiiniline seisund, mitte isiklik nõrkus. Arvukad uuringud on tõestanud, et õigeaegne diagnostika ja ravi on väga edukad, parandades oluliselt elukvaliteeti.