Spermaanaluus

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Spermaanaluuse normid (WHO viitväärtused)

Üldine

Normid kehtivad täiskasvanud meestele. Kõik näitajad peavad vastama alla toodud parameetritele.

Mehed

Mahu (maht): ≥ 1,5 ml; pH: ≥ 7,2; Kontsentratsioon: ≥ 15 miljonit/ml; Koguarv: ≥ 39 miljonit; Liikuvus (progressiivne liikumine): ≥ 32%; Elujõulisus: ≥ 58%; Morfoloogia (normaalse kujuga): ≥ 4%; Leukotsüüdid: < 1 miljon/ml.

Naised

Ei kohaldu.

Näitaja kohta

Spermaanaluus (spermatogramm) on laboratoorne uuring, mille käigus hinnatakse mehe seemnevedelikku (sperma) füüsikalisi omadusi, kontsentratsiooni, liikuvust ja morfoloogiat. See on oluline diagnostiline meetod viljakuse hindamisel ja teatud urogenitaalsete haiguste tuvastamisel. Uuringu tulemused annavad arstile väärtuslikku teavet mehe reproduktiivse tervise kohta.

Mis on Spermaanaluus?

Funktsioon

Hinnata mehe viljakust (fertilsust).
Diagnoosida viljakusprobleeme või reproduktiivsüsteemi häireid.
Kontrollida vasektoomia (seemnejuha ümberlõikuse) efektiivsust.
Analüüsida sperma kvaliteeti enasstamise või viljastamistraatide algatamist.

Päritolu ja olemus

Spermaanaluus on laboriuuring, mis tehakse seemnevedeliku proovist.
Uuring hõlmab nii visuaalset kui ka mikroskoopilist analüüsi.
Tulemused võrreldakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kehtestatud viitväärtustega.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Proovi saamiseks soovitatakse seksuaalne erakius 2-5 päeva.
Sperma kogutakse tavaliselt laboris masturbatsiooni teel steriilse anumasse.
Proovi tuleb laborisse tuua kehatemperatuuril 30-60 minuti jooksul kogumisest.
Laboris analüüsitakse proovi füüsikalised omadused (värvus, viskoossus, maht), seejärel tehakse mikroskoopiline uuring kontsentratsiooni, liikuvuse ja rakukuju hindamiseks.

Kõrged näitajad spermaanaluuses (võimalikud põhjused)

Leukotsüütide sisalduse tõus

Suguelundite infektsioon (nt prostatitt, epididümiitt).
Põletikulised seisundid.
Trauma või operatsioon.

Ebatavalised füüsikalised parameetrid

Väga suur maht võib viidata lisaraku (nt munandikõrvaliste) hüperfunktsioonile.
Muutunud pH võib seostuda infektsiooni või teiste haigustega.

Madalad näitajad spermaanaluuses (võimalikud põhjused)

Vähene spermakontsentratsioon või koguarv (oligospermia/azoospermia)

Munandite funktsionaalsed häired (nt varikotseel, kriptorhidism).
Hormonaalsed tasakaalutused (nt madal testosteroon, kõrge prolaktiin).
Geneetilised tegurid (nt Klinefelteri sündroom).
Mõned infektsioonid (nt mumps).
Keemoterapia või kiiritusravi, mürgiste ainete kokkupuude.

Halb liikuvus (astenospermia) võrra morfoloogia (teratospermia)

Varikotseel (veenipaisund munandis).
Idiopaatiline põhjus (teadmata päritoluga).
Elustiilitegurid (alkohol, tubakas, liigkaal, stress).
Ülekuumenemine munandite piirkonnas.

Indikatsioonid: millal tehakse spermaanaluus?

Peamised põhjused

Viljakuse probleemide hindamine (rühi viljatuse korral).
Mehe reproduktiivse tervise kontroll enasstamise või viljastamistraatide algatamisel.
Vasektoomia (seemnejuha ümberlõikuse) edukuse kontroll mõni kuu pärast protseduuri.
Mõne haiguse (nt varikotseel, infektsioon) või ravimeetodi (nt keemoterapia) mõju hindamine.

Millist arsti konsulteerida?