Donovanoos (granuloma inguinale)
Kirjeldus
Donovanoos on haruldane krooniline bakteriaalne infektsioon, mis kuulub seksuaalselt levivate haiguste (SLH) rühma. Haigust põhjustab bakter Klebsiella granulomatis, mis kahjustab peamiselt naha ja limaskestasuguorganeid, põhjustades aeglaselt progresseeruvaid haavandeid. Kuigi liga on haruldane paljudes piirkondades, on oluline seda õigesti diagnoosida ja ravida, et vältida tüsistusi ja edasikandumist.
Donovanoos, tuntud ka kui mähkmete granuloom, on infektsioon, mida põhjustab bakter Klebsiella granulomatis. See bakter tungib organismi vigastatud naha või limaskesta kaudu, tavaliselt seksuaalkontakti ajal. Infektsioon iseloomustub seda põhjustavate bakterirakkude – Donovan' kehade – kogunemisega makrofaagidesse (immuunsüsteemi rakud). Haigus kahjustab peamiselt suguelundeid, mähkmeid ja anaalset piirkonda, kus tekivad üksikud või mitu punakat sõlmet (granuloomid). Need sõlmed muutuvad aeglaselt lahtiseks, mittevalulikuks haavandiks, mis võib halveneda sekundaarse infektsiooni korral. Donovanoos ei ole iseenesest eluohtlik, kuid ravimata jäetuna võib põhjustada laialdast kudede hävimist, limaskonna moonutusi ja koekahjustusi.
- Punakad või roosad, tihedad sõlmed (päkapikud) suguelunditel, mähkmetel, reie siseserval või anaalpiirkonnas.
- Sõlmed on algul väikesed (mõni millimeeter), kuid nad kasvavad aeglaselt.
- Tekkinud moodustised on pehmed ja tavaliselt MITTE valulikud.
- Üksik sõlm võib areneda mitu sõlme sisaldavaks plaadiks.
- Sõlmed lagunevad, moodustades lahtiseid, punaseid, lihavaid haavandeid, mis veritsevad kergesti puudutamisel.
- Haavande servad on selgelt eristatavad ja hõredad.
- Haavandid võivad levida ümbritsevatele nahapiirkondadele, põhjustades laialdast kahjustust.
- Lümfisõlmed võivad suureneda (liimfadenopaatia) ja põletikuga ühineda, moodustades mädanikupesasid (abscessid).
- Kroonilise infektsiooni korral võib tekkida koekahjustus, armistumine ja isegi suguelundite deformatsioon.
- Harva võib infektsioon levida lüüa või maksa.
Donovanoosi ainsaks põhjustajaks on bakter Klebsiella granulomatis. Peamine levikutee on otsene seksuaalkontakt vigastatud naha või limaskestaga infekteerunud partneriga. Haigus ei levi veri- ega kontakt-teel (näiteks ühiskasutatavate esemete kaudu).
Olulised riskitegurid on:
- Aktiivne seksuaalelu mitme partneriga ilma kondoomita kaitse kasutamiseta.
- Eelnev anamnees seksuaalselt levivate infektsioonide kohta.
- Elamine või külastamine endeemilisi piirkondi, kus donovanoos on suhtelisem levinud (mõned Aafrika, India, Lõuna-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnad).
- Puudulik higisti ja isiklik hügieen, mis võib soodustada sekundaarseid infektsioone ja haiguse raskemaid vorme.
Donovanoosi diagnoosimine põhineb kliinilisel kahtlusel ja laboratoorseil uuringutil. Kuna see on haruldane haigus Euroopas, võib selle äratundmine olla keeruline.
1. Anamnees ja füüsiline uuring: Arst küsib sümptomite kohta ja seksuaalelu anamneesi, seejärel uurib visuaalselt haavandeid.
2. Patoloogiline uuring (biopsia): Kõige täpsem meetod. Haavandipiirkonnast võetakse väike koeproov (biopsia), mida värvitatakse ja uuritakse mikroskoobi all. Donovan' kehade – bakterirakkude kogumite – leidmine makrofaagidest kinnitab diagnoosi.
3. Kudede krattimine või punktuaat: Haavande põhjalt võetakse proov, mida uuritakse mikroskoobi all, et tuvastada iseloomulikke baktereid.
4. Diferentsiaaldiagnoos: Oluline on eristada donovanoosi teistest haavandeid põhjustavatest seksuaalselt levivatest haigustest nagu süüfilis, herpesgenitaale ja lümfogranuloma venereum, samuti vähivormidest.
Donovanoosi põhiravi on pikaajaline antibiootikumravi. Ravikursus võib kesta mitmest nädalast kuni kuudeni, olenevalt haiguse ulatusest ja patsiendi vastusest.
- Esmane antibiootikumravi: Enim kasutatavad preparaadid on makroliidid (nt atsitromütsiin) või doksütsükliin. Teised võimalused on trimetopriim-sulfametoksasool või fluorokinoloonid (nt tsiprofloksatsiin).
- Jälgimine: Patsienti peab regulaarselt arsti juurde kontrollkäikudele, et hinnata haavete paranemist. Ravi on edukas, kui haavandid hakkavad paranema mõne päeva jooksul alustamist ja täielikult paranevad mõne nädala jooksul.
- Kirurgiline sekkumine: Vajalik harvadel juhtudel, kui on tekkinud laialdased armid, deformatsioonid või lümfisõlmede mädanikupesad (abscessid), mis vajavad dreenimist või rekonstruktiivset kirurgiat.
- Partnerite ravi: Kõik hiljuti seksuaalkontakti olnud partnerid peavad läbima uuringu ja vajadusel saama ravi, isegi kui neil puuduvad sümptomid, et ennetada reinfektsiooni.
- Täielik keelastumine seksuaalaktideks kuni arst on kinnitanud, et infektsioon on täielikult ravitud.
Arsti konsultatsioon on hädavajalik järgmistel juhtudel:
- Kui suguelunditel, mähkmetel või anaalpiirkonnas ilmub uus, valutu sõlm või haavand, mis ei parane mõne nädala jooksul iseseisvalt.
- Kui seksuaalkontakti järel tekivad nahakahjustused, isegi kui need ei ole valulikud.
- Kui olemasolev haavand hakkab kiiresti suurenema, levima või muutub valulikuks (mis võib viidata sekundaarsele infektsioonile).
- Kui teil on olnud riskantne seksuaalkontakt ja teil on muret tekitavad nahamuutused.
- Kui teie partneril on diagnoositud seksuaalselt leviv infektsioon, sealhulgas donovanoos.
Ärge viivitage arsti poole pöördumist. Varane diagnoos ja ravi väldivad tüsistusi ning aitavad ennetada haiguse edasikandumist teistele.