NADH dehüdrogenaas

Kvantitatiivne · U/mg protein

Normaalsed väärtused

NADH dehüdrogenaasi normid

Üldine

Referentsväärtused sõltuvad meetodist ja laborist. Tüüpiliselt väljendatakse ensüümi aktiivsust ühikutes U/L või mU/mg valgu kohta. Normaalseks võib lugeda 10–25 U/L plasma kohta, kuid täpseid väärtusi tuleb kontrollida analüüsi tulemuste juures oleva viiteväärtustega.

Mehed

Meestel võivad väärtused olla veidi kõrgemad kui naistel tänu suuremale lihasmassile, kuid erinevus pole oluline.

Naised

Naistel on väärtused tavaliselt sama ulatuses kui meestel, kuid võivad raseduse ajal muutuda.

Näitaja kohta

NADH dehüdrogenaas on oluline ensüüm, mis osaleb raku hingamisahelas ja energia tootmises. Selle aktiivsuse mõõtmine võib aidata hinnata mitokondrite funktsiooni ja tuvastada teatud ainevahetushaigusi. Enamasti analüüsitakse seda vere- või kudede näidistest spetsialiseeritud laborites.

Mis on NADH dehüdrogenaas?

Funktsioon

Osaleb elektronide transportahelas (hingamisahel)
Aitab toota ATP-d, mis on raku peamine energiaühend
Katalüüsib NADH oksüdeerumist NAD+-ks, vabastades energiat

Päritolu

Asub peamiselt raku mitokondrite sisemises membraanis
On kompleks I koostisosa elektronide transportahelas
Sünteisitakse raku tuumas ja transporditakse mitokondritesse

Valmistumine uuringuks

Protseduur

Enamus laboriuuringuid tehakse vereproovist, mis võetakse veenist.
Proovi puhul kasutatakse spetsiaalseid anumaid, mis säilitavad ensüümi aktiivsust (nt hepariini või EDTA torud).
Mõnikord võidakse uurida ka lihas- või maksakoeproove biopsia teel, mis nõuab spetsiaalset ettevalmistust ja anesteesiat.
Proov saadetakse spetsialiseeritud laborisse, kus ensüümi aktiivsust mõõdetakse spektrofotomeetriliselt, jälgides NADH muutumist NAD+-ks kindla aja jooksul.

Kõrge NADH dehüdrogenaasi tase (põhjused)

Patoloogilised seisundid

Mito-kondriopaatia (nt Leigh'i sündroom, MELAS)
Maksakahjustus (hepatiit, tsirroos) – ensüüm võib vabaneda kahjustunud rakkudest
Lihasdüstroofia või müopaatia
Põletikulised protsessid, mis kahjustavad mitokondrite membraane

Muud tegurid

Mõned ravimid või toksiinid, mis põhjustavad mitokondrite kahjustust
Väga intensiivne füüsiline koormus (ajutine tõus)
Hüpoksia (hapnikuvaegus) võib ajutiselt ensüümi aktiivsust suurendada

Madal NADH dehüdrogenaasi tase (põhjused)

Põhjustavad tegurid

Kaasasündinud ensüümidefektid (nt kompleksi I puudulikkus)
Raske alatoitumus või vitamiinipuudused (eriti riboflaviini (B2) või niatsiini puudus)
Kroonilised maksahaigused, mis pärsivad ensüümide sünteesi
Mõned geneetilised haigused, mis mõjutavad mitokondrite funktsiooni

Välised mõjurid

Mõned kemoterapeutilised ravimid, mis pärsivad mitokondrite tööd
Raske alkoholitarbimine (alkohoolne mitokondriopaatia)
Vanusega seotud langus (vananedes võib ensüümi aktiivsus väheneda)

Indikatsioonid: millal tehakse uuring?

Kliinilised sümptomid

Kahtlus mitokondrihaiguse järele (lapse- või täiskasvanueas): lihase nõrkus, väsimus, arenguhäired, neuraalsed sümptomid
Määramatu lihasevalu või nõrkus
Krooniline väsimus, mida ei seleta teised põhjused
Pärilikke ainevahetushaigusi kahtlustav perekonnalugu

Spetsialistid