NAD/NADH suhe

Kvantitatiivne · ratio

Normaalsed väärtused

NAD/NADH suhe normid

Üldine

Täpne normivahemik sõltub laborist ja kasutatavast meetodist. Üldiselt peetakse terve indiviidi puhul normaalseks NAD/NADH suhet vahemikus 1:100 kuni 1:1000 (NAD⁺:NADH), kusjuures NADH tase on tavaliselt oluliselt kõrgem.

Mehed

Ei ole olulist erinevust sooliselt, kui just patoloogia seda ei põhjusta.

Naised

Ei ole olulist erinevust sooliselt, kui just patoloogia (nt rasedus) või hormonaalsed muutused seda ei mõjuta.

Näitaja kohta

NAD/NADH suhe on biokeemiline näitaja, mis peegeldab raku oksüdatiivset seisundit ja energiaainevahetust. See suhe on oluline ensüümide aktiivsuse ja raku stressitaseme hindamisel. Selle muutused võivad viidata mitmesugustele metaboolsetele või patoloogilistele seisunditele.

Mis on NAD/NADH suhe?

Funktsioon

NAD⁺ (nikotiinamidaadeniindinukleotiid) ja selle redutseeritud vorm NADH on koensüümid, mis osalevad redoksreaktsioonides.
Suhe NAD⁺ ja NADH vahel määrab raku redokspotentsiaali ja on võtmetähtsusega energiatootmise (näiteks ATP süntees) ja ainevahetuse reguleerimisel.
See suhe mõjutab selliste ensüümide aktiivsust nagu siirtra dehydrogenaasid, mis on seotud tsitraaditsükliga ja oksüdatiivse fosforüleerimisega.

Päritolu ja mõõtmine

NAD/NADH suhet mõõdetakse tavaliselt verest või kudede ekstraktidest, kasutades ensümaatilisi meetodeid või kõrge survevedelikkromatograafiat (HPLC).
Suhe võib erineda eri kudedes (nt maks, lihased, aju) sõltuvalt nende metaboolsest aktiivsusest ja hapniku kättesaadavusest.

Uuringu läbiviimine

Protseduur

Analüüsiks võetakse vereproov (tavaliselt venoosne veri) spetsiaalsesse torusse, mis sisaldab stabilisaatoreid, et vältida NAD/NADH lagunemist.
Proovi töödeldakse kiiresti, tavaliselt jäätumisel või kohe tsentrifuugimisega, et eraldada vererakud ja plasma/serum.
NAD⁺ ja NADH kontsentratsioonid määratakse laboris kasutades ensümaatilisi teste või keerukamaid kromatograafilisi meetodeid, seejärel arvutatakse nende suhe.

Kõrge NAD/NADH suhe (suurenenud NAD⁺ osakaal)

Metaboolsed ja patoloogilised seisundid

Oksüdatiivne stress: suurenenud reaktiivsete hapnikuliikide (ROS) tootmine, mis oksüdeerib NADH tagasi NAD⁺-ks.
Pikaajaline nälgimine või kalorite piiramine: suurendab NAD⁺ sünteesi sirtuini teede kaudu.
Maksakahjustus (nt alkoholi- või mittealkoholi-maksarasvumine): häirib normaalset NAD⁺/NADH tasakaalu.
Mõned vähi liigid: võivad muuta raku metabolisme, suurendades NAD⁺ taset.

Farmakoloogilised mõjud

NAD⁺ eellaste (nt nikotiinamiidi, nikotiinamiidribosiidi) tarvitamine.
Ravimid, mis aktiveerivad sirtuiine (nt resveratrool).

Madal NAD/NADH suhe (suurenenud NADH osakaal)

Metaboolsed häired

Hüpoksia või isheemia: hapnikupuuduse korral lõpetab aerobne hingamine ja NADH ei oksüdeeru efektiivselt.
Laktaatatsidoos: suurenenud glükolüüs toodab rohkem NADH, samas kui selle ümbermuutumine väheneb.
Maksatsirroos võa rasked maksahäired: vähendavad NAD⁺ taastootmist.
Pärilikud metaboolsed haigused (nt mitokondriopäatiad): häirivad elektronide transpordi ahelat ja NADH oksüdatsiooni.

Muud põhjused

Liigne alkoholi tarbimine: suurendab alkoholi dehüdrogenaasi teel NADH tootmist.
Raske sepsis või infektsioon: võib põhjustada metaboolset häiret ja redoksi tasakaalu kadumist.

Indikatsioonid: millal NAD/NADH suhet mõõdetakse?

Kliinilised olukorrad

Kahtlus metaboolsesse häirusse, mitokondriaalsesse haigusesse või päriliku energiaainevahetushaiguse korral.
Oksüdatiivse stressi või kroonilise väsimatuse seisu hindamisel.
Maksahaiguste (nt maksarasvumise, alkoholi maksakahjustuse) jälgimisel.
Uurimistöös vananemisprotsesside või neurodegenratiivsete haiguste (nt Alzheimer) rakkmetaboliimi kohta.

Spetsialistid