Lisa kliinik

Maksapõletiku markerid

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Maksapõletiku markerite normid
Üldine
Normivahemikud võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist. Allolevad on orienteerivad väärtused täiskasvanutele.
Mehed
ALT: kuni 45 U/l, AST: kuni 35 U/l, GGT: 10-60 U/l, ALP: 40-130 U/l.
Naised
ALT: kuni 34 U/l, AST: kuni 31 U/l, GGT: 8-45 U/l, ALP: 35-105 U/l.

Näitaja kohta

Maksapõletiku markerid on vereanalüüsis määratavad ensüümid ja valgud, mis peegeldavad maksarakkude kahjustumise astet või põletikulist protsessi maksas. Nende tasemete mõõtmine on oluline maksa tervise hindamisel, haiguste diagnoosimisel ja ravi jälgimisel.

Funktsioon
  • Maksapõletiku markerid on ensüümid (näiteks ALT, AST, GGT, ALP) ja teised ained, mis vabanevad maksarakudest nende kahjustumisel.
  • Nende tasemed veres tõusevad maksapõletiku, maksakahjustuse või teiste maksahaiguste korral.
  • Test aitab hinnata maksa seisundit ja eristada erinevaid maksahaigusi.
Peamised markerid
  • ALT (alamiintransferaas) – spetsiifiline maksakahjustuse marker.
  • AST (aspartaattransferaas) – leitub ka südames ja lihastes, vähem spetsiifiline.
  • GGT (gammaglutamüültransferaas) – tundlik alkoholi tarbimise ja peensoolete haiguste suhtes.
  • ALP (leelisne fosfataas) – seotud sapiteede obstruktsiooni või luuhaigustega.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse vereproov veenist, tavaliselt küünarnukist.
  • Enamikul juhtudel on vaja olla 8-12 tundi tasane (söömata ja joomata, välja arvatud vesi).
  • Oluline on teavitada arsti võetavatest ravimitest, alkoholi tarbimise harjumustest ja kaasnevatest haigustest.
Maksapõletik ja infektsioonid
  • Viirushepatiit (A, B, C)
  • Autoimmunnne hepatiit
  • Alkoholne või mittealkoholne rasvamaks (maksasteatoos)
Maksakahjustus
  • Mõningate ravimite toksiline mõju (nt paratsetamool)
  • Mürgistused
  • Rasvamaks pikaajalise alkoholi tarbimise tõttu
Muud põhjused
  • Sapipõie või sapiteede haigused
  • Maksatsirroos
  • Mõned ainevahetushaigused (nt hemokromatoos)
  • Raske südamepuudulikkus
Tavaline seisund
  • Madalad või normipiires markerite tasemed viitavad tavaliselt tervetele maksafunktsioonidele.
  • Madalad väärtused iseenesest ei ole haiguslik seisund.
Võimalikud erandiolukorrad
  • Verevalkude puudulikkus või alatoitumine (mõjutab teatud markerite sünteesi)
  • Püridoksüüni (B6-vitamiini) puudus, mis mõjutab ALT ja AST aktiivsust
  • Väga harva – kaasasündinud ensüümidefektid
Sümptomid
  • Kollatuse (nt kollane nahk või silmakõverd) ilmnemine
  • Pidev väsimus ja nõrkus
  • Kõhuvalu, eriti paremas ülanurgas
  • Põletikuline iiveldus või oksendamine
Riskitegurid ja jälgimine
  • Pikaajaline alkoholi tarbimine
  • Teatud ravimite (nt staatilised) pikaajaline kasutamine
  • Teadaolev maksahaigus (nt hepatiit, tsirroos) ja ravi efektiivsuse kontroll
  • Kõrge kehamassiindeks (rasvumine) või metabolilise sündroomi kahtlus
Kes tellib analüüsi?
  • Perearst
  • Gastroenteroloog või hepatoloog
  • Internist

Seotud uuringud

Maksa biopsia
complementary
Maksafibroosi staadium
complementary
Maksa steatoosi aste
complementary
ALAT (alaninamiinotransferaas)
biochemical
Aspartaataminotransferaas (ASAT)
biochemical
Gamma-glutamüültransferaas (GGT)
biochemical
CRB (C-reaktiivne valk)
inflammatory marker
hs-CRP (C-reaktiivne valk)
inflammatory marker
Prokaltsitoniin
inflammatory marker
Interleukiin 6
inflammatory marker

Seotud haigused

Hepatiit A 85% Hepatitis B 85% C-hepatiit 85% Mittealkoholi steatohepatiit (NASH) 75% Alkoholihepatopaatia 70% Maksa tsirroos 65% Primaarne biliaarne tsirroos 60% Primaarne skleroseeriv kolangiit 55% Hemokromatoos 50% Vilsoni tõbi (hepatolentikulaarne degeneratsioon) 45%

Otsi näitajat