ICAM1 uuring

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

ICAM1 normid
Üldine
Tüüpilised väärtused võivad olenevalt laborist ja kasutatavast meetodist erineda. Tavapäraseks võib lugeda vahemikku ligikaudu 100–300 ng/ml (nanogrammi milliliitri kohta) seerumis.

Näitaja kohta

ICAM1 on rakkude pinnal leiduv kleepumismolekul, mis mängib olulist rolli põletikulistes protsessides ja immuunvastustes. Selle uuring mõõdab ICAM1 valgu kontsentratsiooni veres või muus kehavedelikus, et hinnata organismis toimuvate põletikuliste reaktsioonide aktiivsust.

Funktsioon
  • Osaleb valgete vereliblede kinnitumisel närvi- ja endoteelrakkudele.
  • Võimaldab immuunsüsteemi rakkude migreerumist põletikualale.
  • On oluline sündmuste ahelas, mis viib põletikureaktsioonini.
Kõrgendatud tootmine
  • Erinevad tsütokiinid (nt TNF-α, IL-1).
  • Bakteriaalsed endotoksiinid.
  • Hüpoksia (hapnikuvaegus).
Protseduur
  • Uuringuks võetakse tavaliselt vereproov veenist.
  • Proov saadetakse analüüsiks spetsiaalsesse laboratooriumi, kus ICAM1 kontsentratsiooni määratakse immunokeemiliste meetoditega (nt ELISA).
  • Tulemused on reeglina saadaval mõne tööpäeva jooksul.
Põletikulised haigused
  • Artriidid (nt reumatoidartriit).
  • Kroonilised soolepõletikud (Crohni tõbi, haavandiline koliit).
  • Süstemaarne erütematoosne luupus.
Infektsioonid
  • Bakteriaalsed, viirused või seenhaigused.
  • Sepsis (veremürgitus).
Endokriinsed ja ainevahetushaigused
  • Diabeet.
  • Kilpnäärme talitlushäired.
Vere- ja veresoonkonna haigused
  • Ateroskleroos.
  • Südamepuudulikkus.
  • Lümfoom, leukeemia.
Muud seisundid
  • Keeruline rasedus (nt eel-imetushaigus).
  • Maksakahjustus (nt alkohoolne hepatitis, tsirroos).
  • Oodatud elundi siirdamine (külmastutusreaktsiooni riski hindamine).
Võimalikud põhjused
  • Mõned immuunpuudulikkuse seisundid.
  • Raske alatoitumine.
  • Mõned harvad kaasasündinud immuunsüsteemi häired.
  • Mõned ravimid (nt kortikosteroidid, mõned immunosupressandid), mis võivad ICAM1 ekspressiooni vähendada.
Peamised põhjused
  • Krooniliste põletikuliste haiguste (nt reumatoidartriidi, süsteemset luupust) aktiivsuse hindamine.
  • Autoimmuunhaiguste kahtlus või jälgimine.
  • Infektsioonide raskusastme hindamine (nt sepsise korral).
  • Kardiovaskulaarsete riskifaktorite (ateroskleroosi) uuring.
  • Uurimisrühmas osalemine teadustöödes.
Soovitavad spetsialistid
  • Reumatoloog
  • Immunoloog
  • Infektoloog
  • Endokrinoloog
  • Kardioloog