VCAM1 uuring

VCAM1 (Vascular Cell Adhesion Molecule 1) on veresoonte rakkude adhesioonimolekul, mis mängib olulist rolli põletikulistes protsessides ja immuunvastuses. Selle taseme mõõtmine vereproovist võib aidata hinnata põletiku ulatust ning seostuda südame-veresoonkonna haiguste ja autoimmuunhaiguste riskiga.

Funktsioon
  • VCAM1 aitab valgetel verelibledel (leuko TSüütidel) kinnituda veresoonte seintele ja rännata põletikupesakonda.
  • See on oluline süsteemse põletiku ja endoteeli kahjustuse marker.
Päritolu
  • VCAM1 on valk (adhesioonimolekul), mida toodavad aktiveeritud endotee lirakud, silelihaskoe rakud ja makrofaagid.
  • Selle ekspressiooni suurendavad tsütokiinid, nagu TNF-alfa ja IL-1.
Protseduur
  • Uuringu jaoks võetakse tavaliselt veenis veri.
  • Veriproov kogutakse epitüübrisse ja analüüsitakse laboris, kasutades enamasti immunoensüümi meetodeid (nt ELISA).
  • Enne proovi võtmist ei ole tavaliselt vaja erilist ettevalmistust (nt paastumist), kuid tuleb järgida arsti või labori juhiseid.
Põletikulised ja autoimmuunhaigused
  • Reumatoidartriit
  • Süstemaarne erütematoosne lupus (SLE)
  • Vaskuliitid
  • Krooniline põletikuline soolehaigus (Crohn'i tõbi, haavandiline koliit)
Südame-veresoonkonna haigused
  • Ateroskleroos ja isheemiline südamehaigus
  • Südamepuudulikkus
  • Endoteeli düsfunktsioon
Metaboolsed häired
  • 2. tüüpi diabeet
  • Metaboolne sündroom
  • Rasvumine
Muud seisundid
  • Mõned vähivormid
  • Krooniline neerupuudulikkus
  • Raske infektsioon
Ravi mõju
  • Mõned põletikuvastased või immuunsüsteemi dampivad ravimid (nt statinid, mõned bioloogilised preparaadid) võivad VCAM1 taset alandada.
Muud tegurid
  • VCAM1 madal tase on haruldane. See võib olla seotud mõne geneetilise variatsiooniga või efekt iivse raviga.
  • Füsioloogiliselt võib tase olla madalam head üldises tervises.
Peamised põhjusted
  • Põletikuliste ja autoimmuunhaiguste (nt reumatoidartriit, lupus) tegevuse ja ravi efektiivsuse hindamisel.
  • Südame-veresoonkonna haiguste (nt ateroskleroosi) riski hindamisel ja prognoosi määramisel.
  • Endoteeli funktsiooni hindamisel metaboolsete haiguste (nt diabeet) korral.
Soovitav spetsialist
  • Uuringut võib tellida reumatoloog, kardioloog, endokrinoloog või internist.
  • See ei ole rutiinne skriiningu test, vaid kasutatakse spetsiifiliste haiguslike seisundite hindamisel.
Üldine Normaalväärtused võivad oleneda labori meetodist, tavaliselt väljendatakse nanogrammides milliliitri kohta (ng/mL). Üldistatud viitepiirkonnaks võib lugeda alla 1000 ng/mL, kuid täpseid väärtusi tuleb kontrollida konkreetse labori aruandel.
Meestele Meestel: näiteks 500–900 ng/mL (ligikaudne)
Naistele Naistel: näiteks 550–950 ng/mL (ligikaudne)

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!