Hüpofüüsi funktsiooni uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Hüpofüüsi funktsiooni uuringu normid

Üldine

Normaalsed väärtused võivad olenevalt laborist, meetodist ja patsiendi vanusest erineda. Allpool on üldised suunised.

Mehed

Meeste puhul on olulised normid hormoonidele nagu TSH (0.4-4.0 mU/l), FSH (1.5-12.4 U/l), LH (1.7-8.6 U/l), Prolaktiin (86-324 mU/l). Testosteroon on määrav sihtnärmehormoon.

Naised

Naiste puhul sõltuvad hormoonide (FSH, LH, östrogeen) tasemed menstruatsioonitsüklis. Prolaktiiini norm on umbes 102-496 mU/l. TSH norm on sarnane meestele.

Näitaja kohta

Hüpofüüsi funktsiooni uuring on veretestide kompleks, millega hinnatakse ajuripatsi ehk hüpofüüsi normaalset talitlust. See hõlmab erinevate hüpofüüsihormoonide tasemete mõõtmist, mis on võtmetähtsusega nii ainevahetuse, kasvu kui ka reproduktiivfunktsioonide reguleerimisel. Uuring aitab tuvastada nii hüpofüüsi alatalitlust (hüpopituitarismi) kui ka ületalitlust.

Mis on hüpofüüsi funktsiooni uuring?

Funktsioon

Hüpofüüs on peaaju osa, mis toodab ja eritab olulisi hormoone, mis reguleerivad teiste näärme (nt kilpnääre, neerupealised, sugunäärmed) talitlust.
See toimib nagu 'juhtnäärme', võimaldades organismil reageerida stressile, kasvada, talitleda ja paljuneda.

Uuringu olemus

Uuring ei ole üksik test, vaid hormooniprofiil, mis koosneb mitmest komponendist.
See hõlmab tavaliselt nii hüpofüüsi 'mootorhormoonide' (nt TSH, ACTH, FSH, LH) kui ka sihtnärme hormoonide (nt T4, kortisool, testosteroon, östrogeen) mõõtmist, et hinnata nendevahelist tasakaalu.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse veriproov tavaliselt varahommikul, patsiendil olles tühi kõht.
Mõne hormooni (nt kortisooli, kasvuhormooni) hindamiseks võidakse teha spetsiaalseid stimulatsiooni- või inhibeerimisteste, mis hõlmavad ravimi manustamist ja vereproovide võtmist korduvalt kindla ajavahemiku jooksul.

Kõrge hüpofüüsi funktsiooni uuringu tulemus (hüperpituitarism)

Hormoonide ületoodang

Hüpofüüsi adenoom (hea- või pahaloomuline kasvaja), mis toodab liigselt prolaktiiini (prolaktinoom), kasvuhormooni (akromegaliale viiv) või ACTH-d (Cushingi tõvele viiv).
Hüpotalamuse häired, mis stimuleerivad hüpofüüsi ülemääraselt.

Sihtnärme talitlushäired

Primaarne sihtnärme alatalitus (nt primaarne hüpotüreoos) võib põhjustada kompensatoorset hüpofüüsi hormoonide (nt TSH) tõusu, kui hüpofüüs üritab näärme tööd käivitada.

Madal hüpofüüsi funktsiooni uuringu tulemus (hüpopituitarism)

Hüpofüüsi kahjustus

Operatsioon, kiiritusravi või trauma peaaju piirkonnas.
Hüpofüüsi verevalum, infarkt (Sheehani sündroom sünnituse järel) võid põletikulised protsessid.
Suured hüpofüüsi või hüpotalamuse kasvajad, mis suruvad kude kokku.

Hüpotalamuse häired

Hüpotalamuse kahjustused võivad häirida liberiinide tootmist, mis on vajalikud hüpofüüsi hormoonide eritamiseks.

Sihtnärme ületalitus

Sihtnärme ületalitus (nt kilpnäärme ületalitus) võib põhjustada tagasiside kaudu hüpofüüsi vastavate 'mootorhormoonide' (nt TSH) langust.

Indikatsioonid: millal tehakse hüpofüüsi funktsiooni uuringut?

Kliinilised sümptomid

Kasvuhäired lastele ja noorukitele.
Menstruatsioonitsükli häired, viljatus, piimajuhade eritis ilma rinnaga toitmiseta (galaktorrea).
Põhjusteta kaalutõus või -langus, väsimus, külmatundlikkus, nahakuivus.
Vähene libiido, impotentsus, lihasejõu vähenemine.
Arvatav hüpofüüsi kasvaja peaaju pildiuuringutel (nt MR).

Spetsialistide konsultatsioon

Uuringut tellib ja tulemusi hindab tavaliselt endokrinoloog või günekoloog-endokrinoloog.
Neuroloog või neurokirurg võib seda vajada pärast peaaju operatsiooni või trauma korral.