Kuse erikaal

Kvantitatiivne · g/mL

Normaalsed väärtused

Kuse erikaal normid

Üldine

1.005–1.030 (võib erineda vastavalt labori viitetasanditele).

Mehed

1.010–1.025

Naised

1.010–1.025

Näitaja kohta

Kuse erikaal (erikaal) on laboratoorselt määratav väärtus, mis näitab kuse suhtelist tihedust vee suhtes. See on oluline näitaja neerude kontsentreerimisvõime hindamisel ning organismi vedeliku- ja elektroluuditasakaalu jälgimisel. Kuse erikaalu muutused võivad osutada erinevatele ainevahetushaigustele, neerufunktsiooni häiretele või vedelikupuudusele.

Mis on Kuse erikaal?

Funktsioon

Näitab kuse kontsentratsiooni (lahustunud ainete sisaldust).
Peegeldab neerude võimet kontsentreerida kuse või seevastu seda lahjendada.
Aitab hinnata organismi hüdratatsiooniseisundit.

Mõõtmise põhimõte

Mõõdetakse kuse proovi tihedust võrreldes destilleeritud vee tihedusega.
Tavaliselt määratakse refractomeetri või uriin-testribadega.
Ühikuna kasutatakse ühikuta väärtust (nt 1.010).

Uuringu läbiviimine ja ettevalmistus

Protseduur

Kogutakse hommikuse esimese kusega proov puhtasse anumasse.
Proov analüüsitakse tavaliselt sama päeva jooksul laboris.
Mõõtmine toimub refractomeetri abil või spetsiaalse testribaga.

Ettevalmistus

Enne proovi kogumist on soovitatav vältida liigset vedeliku tarbimist.
Tuleb teavitada arsti ravimite kasutamisest.
Proovi kogumiseks ei ole vaja erilist dieeti.

Kõrge Kuse erikaal (põhjused)

Kliinilised seisundid

Vedelikupuudus (dehüdratsioon): kõhuvalu, oksendamine, kõrge palavik.
Suhkurtõbi (glükoos kuses).
Südamepuudus või maksakahjustus, mis põhjustab vedeliku kogunemist (ödeem).
Neeruhaigused, mis kahjustavad neerukontsentreerimisvõimet (nt medullaarne tsüstneer).

Välised tegurid

Raske füüsiline koormus ilma piisava joogita.
Kõrge keskkonnatemperatuur.
Mõned ravimid (nt diureetikumid, kontrastained).

Madal Kuse erikaal (põhjused)

Kliinilised seisundid

Liigne vedeliku tarbimine (hüperhüdratatsioon).
Neerude haigused, mis põhjustavad kontsentreerimisvõime kadumist (nt krooniline neerupuudulikkus, neerutubulite kahjustus).
Diabetes insipidus (hormonaalne häire, mis põhjustab suurt kusehulka).
Pikaajalised parenteraalsed infusioonid.

Füsioloogilised põhjused