Kuse pH

Kvantitatiivne · pH units

Normaalsed väärtused

Kuse pH normid

Üldine

Tervetel inimestel on kuse pH normivahemik tavaliselt 4,5–8,0. Optimaalne väärtus on vahemikus 5,0–7,0. Norm võib veidi varieeruda sõltuvalt laborist, toitumisest ja päevaajast.

Mehed

Normaalne väärtus on samuti 4,5–8,0. Hommikuse uriini pH on tavaliselt veidi madalam (happelisem).

Naised

Normaalne väärtus on 4,5–8,0. Raseduse ajal võib pH olla pisut kõrgem.

Näitaja kohta

Kuse pH on test, mis mõõdab uriini happesuse või aluselisuse taset. See on oluline näitaja, mis aitab hinnata organismi tasakaalu ja võib viidata erinevatele haigustele. Normaalsete väärtuste kõrvalekalded võivad olla seotud toitumise, ravimite või erinevate meditsiiniliste seisunditega.

Mis on kuse pH?

Funktsioon

Näitab uriini vesinikioonide kontsentratsiooni, s.o selle happelisust või aluselisust.
Peegeldab organismi happe-aluse tasakaalu (pH tasakaalu) ja neerude funktsiooni.
Aitab hinnata ainevahetuse protsesse ja organismi võimet säilitada stabiilset sisemist keskkonda.

Päritolu

Uriin kogutakse ja analüüsitakse tavaliselt laboris spetsiaalse pH-indikaatoriga (elektrood või testipaber).
Tulemus väljendatakse pH skaalal vahemikus 0 (väga happeline) kuni 14 (väga aluseline).

Ettevalmistus ja uuringu käik

Protseduur

Uuringuks vajatakse keskmist uriiniproovi (soovitatavalt hommikust esimust uriini).
Proov kogutakse steriilsesse anumasse ja viiakse laborisse.
Laboris mõõdetakse pH-d spetsiaalse pH-elektroodi või testiribadega.

Ettevalmistus

Enne kogumist tuleb teha välimine suguelundite puhastus.
On soovitatav vältida teatud toiduid (nt sidrunid, päevalilled) ja C-vitamiini suuri kogusid päev enne uuringut, kuna need võivad tulemust mõjutada.
Ravimite kasutamise kohta tuleb teavitada arsti.

Kõrge kuse pH (aluskaline uriin)

Meditsiinilised seisundid

Urinaarte infektsioonid, mis on põhjustatud teatud bakteritest (nt Proteus).
Metaboolne või respiratoorne alkaloos (organismi liigne aluselisus).
Neerutubulaarse atsidoosi tüüp I ja II.
Oksendamine, mis viib kehavedelike ja elektrolüütide kadumisele.

Muud põhjused

Taimetoiteline või piiritoidule kalduv toitumine.
Mõned ravimid (nt diureetikumid, naatriumvesinikkarbonaat).
Liigne pikaajaline antatsiidide tarvitamine.

Madal kuse pH (happeline uriin)

Meditsiinilised seisundid

Metaboolne atsidoos (nt diabeetiline ketoatsidoos).
Köha, diarre, nälgimine.
Febriilsed seisundid (kõrge palavik).
Podagra (kuselihastik).

Muud põhjused

Lihaserikas toitumine.
Pikka aega kiire nälgimine.
Suur kogus C-vitamiini (askorbiinhape).
Alkoholi tarvitamine.

Indikatsioonid: millal uuring tehakse?

Peamised põhjused

Kahtlus neerukivide (eriti fosfaat- või struviitkivide) moodustumise kohta.
Hinnata ainevahetushaiguste (nt diabeet) ravi tõhusust.
Diagnoosida või jälgida kuseinfektsiooni.
Hinnata organismi happe-aluse tasakaalu erinevate haiguste (nt maksa- või neerupuudulikkus) korral.
Enne ja teatud ravimite (nt methenamiini) kasutamise ajal.

Spetsialistid

Uroloog või nefroloog (neeru- ja kuseteede probleemid).
Endokrinoloog (ainevahetushaigused nagu diabeet).
Perearst või sisehaiguste arst (üldine tervisekontroll või kahtlused tasakaaluhäirete kohta).