Lisa kliinik

Eritrotsüütide uuring

Normaalsed väärtused

Eritrotsüütide uuringu normid
Üldine
Normväärtused võivad erineda sõltuvalt laborist, meetodist ja patsiendi vanusest. Allolevad on orienteerivad täiskasvanute näitajad.
Mehed
Meeste normid: Eritrotsüütid: 4,3–5,7 x 10¹²/l; Hemoglobiin (Hb): 134–170 g/l; Hematokrit (Hct): 0,40–0,50; MCV: 82–98 fl; MCH: 27–33 pg; MCHC: 320–360 g/l; RDW: 11,5–14,5%.
Naised
Naiste normid: Eritrotsüütid: 3,8–5,1 x 10¹²/l; Hemoglobiin (Hb): 117–155 g/l; Hematokrit (Hct): 0,35–0,45; MCV: 82–98 fl; MCH: 27–33 pg; MCHC: 320–360 g/l; RDW: 11,5–14,5%.

Näitaja kohta

Eritrotsüütide uuring on verianalüüsi oluline osa, mis hõlmab punaste vereliblede (erütrotsüütide) arvu, suuruse, kuju ja hemoglobiinisisalduse hindamist. See annab olulist teavet veremoodustuse (erütropoëesi) seisundi kohta ning aitab tuvastada aneemiaid, polütseemiaid või muid hematoloogilisi häireid. Uuring võimaldab hinnata organismi hapniku transportimise võimet ja leida põhjuseid selliste sümptomite nagu väsimus, nõrkus või kahvatus naha ja limaskestade taga.

Funktsioon ja eesmärk
  • Hindab punaste vereliblede kogust, suurust (MCV), keskmist hemoglobiinisisaldust (MCH) ja hemoglobiini kontsentratsiooni (MCHC).
  • Mõõdab erütrotsüütide jaotuse laiust (RDW), mis iseloomustab rakkude suuruse ühtlust.
  • Analüüsib veres hemoglobiini (Hb) ja hematokriti (Hct) taset.
  • Aitab diagnoosida erinevaid aneemia tüüpe (nt raudapuuduslik, B12-vitamiini puuduslik), polütseemiat või verehüübimishäireid.
  • Võimaldab jälgida ravimite (nt kemoteraapia) mõju veremoodustusele.
Bioloogiline päritolu ja kogumine
  • Uuritavaks materjaliks on perifeerne veri, mida võetakse tavaliselt küünarnukiveresoone süstliga.
  • Näidised analüüsitakse automaatsetes hematoloogiaanalüsaatorites, mis loendavad rakud ja määravad nende füüsikalisi parameetreid.
  • Mõnel juhul tehakse ka vereväljakeskmine (veresäil) mikroskoobiga, et hinnata erütrotsüütide kuju ja küpsust.
Ettevalmistus
  • Uuringuks ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid soovitatav on olla vähemalt 4 tundi enne verivõttu ilma söömata.
  • Oluline on teavitada arsti võetavatest ravimitest (nt verehõrendid), sest need võivad mõjutada tulemusi.
  • Pikka aega seisatud asendis või füüsilise koormuse järel võetud veri võib anda ebatäpseid tulemusi.
Protseduur
  • Meditsiiniõde võtab verinäidise tavaliselt küünarnukiveresoone süstliga.
  • Veri kogutakse spetsiaalsesse EDTA-torru, mis takistab vere hüübimist.
  • Näidis saadetakse laborisse, kus seda analüüsitakse hematoloogiaanalüsaatoriga.
  • Tulemused on tavaliselt saadaval 1–2 tööpäeva jooksul.
Füsioloogilised ja keskkonnamõjud
  • Pikaajaline viibimine kõrge mägisel (hapnikuvaesus stimuleerib erütropoëetiini tootmist).
  • Raske füüsiline koormus või dehidratsioon (vedelikupuudus suurendab kontsentratsiooni).
  • Tubakasuitsetamine (süsinikmonooksiid seondub hemoglobiiniga, põhjustab sekundaarset polütseemiat).
Meditsiinilised seisundid
  • Polütseemia vera (veremoodustussüsteemi pahaloomuline häire).
  • Krooniline hapnikupuudus (nt kopsuhaigused, südamepuudulikkus, unepneuma).
  • Neerutuumorid, mis toodavad liigset erütropoëetiini.
  • Mõned pahaloomulised kasvajad.
  • Cushingi sündroom või pikaajaline kortikosteroidide tarvitamine.
Verekaotused ja toitumuspuudused
  • Raudapuuduslik aneemia (ebapiisav raua tarbimine või imendumine).
  • Kroonilised verekaotused (nt mao-sooletrakti veritsus, rasked menstruatsioonid).
  • Vitamiinide B12 või foolhappe puudus (megaloblastiline aneemia).
  • Valgupuudus või ebatasapainuline toitumine.
Haigused ja muud tegurid
  • Kroonilised põletikulised haigused (nt reumatoidartriit, Crohn'i tõbi).
  • Neerupuudulikkus (vähenenud erütropoëetiini tootmine).
  • Luuüdi kahjustus (kasvajad, infektsioonid, kemoteraapia, kiiritusravi).
  • Hemolüütiline aneemia (erütrotsüütide enneaegne lagunemine).
  • Maksahaigused või alkoholism.
  • Rasedus (füsioloogiline hemodilutsioon).
Peamised sümptomid ja kaebused
  • Püsiv väsimus, nõrkus, vähenenud töövõime.
  • Naha ja limaskestade kahvatus või kollakas värvus.
  • Tunne hingeldamisest, südamepekslemine (eriti koormuse ajal).
  • Peavalu, nägemishäired või sügelus (kahtlus polütseemiale).
  • Jalustumatu kaalulangus või muud üldised sümptomid.
Jälgimine ja erialad
  • Ravimite (nt kemoteraapia) mõju jälgimine vere moodustumisele.
  • Krooniliste haiguste (neerupuudulikkus, maksahaigus) seire.
  • Eelkõige on see uuring oluline **perearsti**, **hematoloogi**, **onkoloogi** ja **sisehaiguste spetsialisti** jaoks.
  • Sünnieelse hoolduse raames (näiteks raudapuuduse tuvastamiseks rasedatel).

Otsi näitajat

Seotud sümptomeid ei ole.