DNMT3A mutatsioonide uuring

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

DNMT3A mutatsioonide uuring on geneetiline test, mis tuvastab DNMT3A geenis esinevaid muutusi. Need mutatsioonid on seotud teatud hematoloogiliste haigustega, eriti ägeda mielooidse leukeemiaga (AML). Uuring aitab haiguse täpsel diagnoosimisel, prognoosi hindamisel ja individuaalse raviplaani koostamisel.

Funktsioon
  • DNMT3A geen kodeerib ensüümi, mis on oluline DNA metüleerimiseks – protsess, mis kontrollib geenide aktiivsust.
  • Mutatsioonid selles geenis võivad häirida normaalset rakkude eristumist ja jagunemist, põhjustades vähirakkude teket.
Päritolu ja tähtsus
  • DNMT3A mutatsioone leidub kuni 20% ägeda mielooidse leukeemia (AML) juhtudest.
  • Need on sageli varajased sündroomi algatused ja võivad olla seotud halvema prognoosiga ning suurema retsidiivi riskiga.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse vereproov (tavaliselt perifeersest veenist) või luuüdipunkt.
  • Proovist eraldatakse DNA, mida seejärel sekveneeritakse (enimkasutatav on kõrg- läbilaskevusega sekveneerimine), et tuvastada DNMT3A geenis olevad mutatsioonid.
  • Tulemused analüüsitakse ja võrreldakse tuntud patogeensete mutatsioonide andmebaasidega.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust tavaliselt ei vaja. Soovitatav on konsulteerida arstiga võtmiste tingimuste kohta.
  • Oluline on esitada varem tehtud uuringute tulemused ja täielik haiguslugu.
Mida see tähendab?
  • Positiivne tulemus näitab, et patsiendi DNMT3A geenis on tuvastatud patogeenne mutatsioon.
  • See kinnitab haiguse (nt AML) geneetilist aluspõhja ja võib olla oluline diagnoosi kinnitamisel.
Kliiniline tähtsus ja tagajärjed
  • Mutatsiooni olemasolu võib mõjutada haiguse käiku, suurendades retsidiivi riski.
  • Tulemus võib aidata valida sihtmärgiravimeetodeid või mõjutada otsust kasutada tüvirakkude siirdamist.
  • Positiivne tulemus võib olla indikatsioonik perekonnasisesks nõustamiseks, kuigi mutatsioonid on enamasti omandatud (mitte pärilikud).
Peamised põhjused uuringu tegemiseks
  • Ägeda mielooidse leukeemia (AML) diagnoosi kinnitamisel ja täpsemal karakteriseerimisel.
  • Müelodüsplaastilise sündroomi (MDS) hindamisel, eriti kõrge riskiga vormide puhul.
  • Patsientide seirel remissioonis, et hinnata minimaalse jääkhaiguse (MRD) taset.
  • Enne tüvirakkude siirdamist, et hinnata prognoosi ja võimalikke retsidiive.
Millised spetsialistid käsivad uuringut?
  • Hematoloog (veresoonte- ja verehaiguste eriarst)
  • Onkoloog (vähihaiguste eriarst), eriti hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate valdkonnas