Õhukese kihis tsütoloogia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Õhukese kihis tsütoloogia (vedelikupõhine tsütoloogia) on kaasaegne meetod emakakaela rakkude analüüsimiseks. See meetod võimaldab paremat proovi kvaliteeti ja täpsemat tulemust võrreldes traditsioonilise tsütoloogilise meetodiga. Seda kasutatakse peamiselt emakakaela eelvähiliste seisundite ja vähieelsete muutuste avastamiseks.

Mis on õhukese kihis tsütoloogia?

Põhimõte

Proov kogutakse emakakaelalt spetsiaalse harjaga ja puhastatakse vedelikku.
Laboris eemaldatakse mitte-rakuline materjal, luues selge, õhukese kihi preparaat.
Meetod parandab rakkude visualiseerimist mikroskoobi all ja suurendab diagnoosi täpsust.

Eelised

Vähendab valepositiivseid ja -negatiivseid tulemusi.
Võimaldab samast proovist teha lisauuringuid (nt HPV-test).
Proovi säilitatakse kauem ja see on stabiilsem.

Protseduuri ettevalmistus ja käik

Ettevalmistus

Välti suguühet 48 tundi enne proovi võtmist.
Ära kasuta tampoone, vaginaalseid kreeme ega pestiseid 2-3 päeva enne uuringut.
Proovi võtmine on kõige sobivam pärast menstruatsiooni lõppu.

Protseduur

Günekoloogiline läbivaatus spetsiaalsel toolil.
Proovi võtmine emakakaelalt ja emakakaelakanalist väikese harjaga.
Harjake kastetakse vedelikuga konteinerisse ja saadetakse analüüsi laborisse.

Õhukese kihis tsütoloogia tulemuste tõlgendus

Ebanormaalsed (positiivsed) tulemused

Atüüpilised lamedad rakud (ASC-US või ASC-H): võivad näidata HPV-nakkust või kergeid muutusi.
Kaudsüpelmekoe leid (LSIL): kerge eelvähiline muutus, seotud HPV-ga.
Kõrgekvaliteedilise süpelmekoe leid (HSIL): tõsisem eelvähiline seisund.
Glandulaarsed atüüpiad (AGC): muutused emakakaela glandulaarsetes rakkudes.

Mida positiivne tulemus tähendab?

Ei ole vähidiagnoos, vaid märk võimalikest eelvähilistest muutustest.
Nõuab edasist jälgimist või täpsustavaid uuringuid (nt kolposkoopia, biopsia).
Enamik muutustest on seotud inimese papilloomiviiruse (HPV) püsiva infektsiooniga.

Indikatsioonid: millal tehakse õhukese kihis tsütoloogia?

Rutiinne skriining

Soovitatav naistele alates 25.–30. eluaastast.
Tervisekaitserakenduse järgi tehakse iga 5 aasta tagant (normaalse tulemuse kornal).
Naistel, kellel on esinenud eelnevaid ebanormaalseid tulemusi, võib uuringu sagedus olla suurem.

Kliinilised sümptomid või riskitegurid