Stressist higistamine
Kuumuse- ja niiskusetunde ilma ilmastikuliste põhjusteta, mis on seotud emotsionaalse pingega, ärevuse või psühholoogilise stressiga. See on keha automaatne reaktsioon.
Kelle poole pöörduda?
Stressist higistamine (emotsionaalne hüperhüdroos) on keha looduslik reaktsioon ohtliku või pingelise olukorra kohta. Ajurike saates signaali sümpaatilisele närvisüsteemile käivitub „võitle või põgene“ reageering. See toob kaasa adrenaliini ja noradrenaliini eritumise, mis laiendab veresooni ja aktiveerib higinäärmesi – eesmärgiga keha jahtuda. Erinevalt füüsilisest koormusest põhjustatud higistamisest võib see toimuda igal ajal, isegi jahedas keskkonnas, ja tabada eeskätt käsi, jalgu, kaenlaaluseid või nägu.
- Akuteemiline või krooniline stress (nt töökoormus, perekonnaliikmesuhted)
- Ärevus, sotsiaalne ärevushäire või paanikahood
- Emotsionaalsed pinged (kõne pidamine, eksamid, olulised kohtumised)
- Kofeiini või energiajookide tarbimine
- Kuumad või piirangulised keskkonnad (nt rahvamass)
- Ülehüdroos (hüperhüdroos) – liigne higistamine ilma selge põhjuseta
- Hormonaalsed muutused (menopaus, hüpertüreoos, diabeet)
- Mõned südamehaigused või vererõhu kõikumine
- Kroonilised infektsioonid või autoimmuunhaigused
- Mõnede ravimite kõrvaltoimed (antidepressandid, insuliin)
1. Hingamisharjutused: proovi aeglast sisse- ja väljahingamist (4-7-8 tehnikat), et aktivseerida parasümpaatiline närvisüsteem.
2. Riietuse valik: kand lõdva, õhulist riietust loomuvillast või niiskust eemaldavatest materjalidest.
3. Hügieen: kasuta antiperspirante (alumiiniumkloriidi põhised) õhtuti kuivale nahale. Külmad duššid võivad lühiajaliselt aidata.
4. Toitumine: väldi teravat toitu, kofeiini ja alkoholi, mis võivad higistamist soodustada.
5. Looduslikud vahendid: tee salvialehtedest või proovi meditatsiooni/jõaharjutusi stressi taseme langetamiseks.
6. Psühholoogiline toetus: kui stress on pidev, kaalu vestlust perearsti, psühholoogi või kasuta kognitiiv-käitumusliku teraapia meetodeid.
- Higistamine koos rindkere valu, hingamisraskuste või südamepekslemisega (võib viidata südameprobleemidele)
- Äkiline, väga tugev higistamine koos palavikuga üle 39°C
- Higistamine öösiti, mis ärkab üles, koos kaalulangusega (võib olla märk infektsioonist või kasvajast)
- Higistamine pärast uue ravimi alustamist või koos iivelduse/oomingutega
- Püsiv, ülekaalukas higistamine, mis segab igapäevast elu, isegi ilma stressita
- Higele lisandub lihaseväsimus, sagedane janu ja kuseeritus (diabeedi sümptomid)
- Pidev närvilisus, käte värisemine ja silmade väljaulatumine (kilpnäärme ületalitlus)
- Higistamine ühel keha poolel (nt ainult parem käsi) – võib olla neuroloogiline häire
- Lapsel või noorukil äkiline higistamine ilma selge põhjuseta
- Kodus rakendatud meetodid ei anna tulemust 2-3 nädala jooksul
Seotud uuringud: Stressist higistamine
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!