Kaenavhalite liigne higistamine (aksillaarne hüperhidroos)
Kirjeldus
Kaenavhalite liigne higistamine on füüsiline tunne, mille korral kaenavaltes eritub tavapärasest rohkem higi. See võib olla ajutine või püsiv, kerge kuni tugev, ning sageli põhjustab ebamugavustuni, niiskustundet ning võib mõjutada isiku enesetunnet.
Higi eritumine on organismi loomulik reaktsioon kehatemperatuuri reguleerimiseks. Kaenavhalites asub palju higinäärmeid. Liigne higistamine ehk hüperhidroos tähendab higinäärmete liigset aktiivsust, mis ei pruugi olla seotud keha jahtumise vajadusega. See võib toimuda ka rahulikus olekus või emotsionaalse stressi mõjul. Mõnel juhul on see organismi reaktsioon kasvuhoonegasidele või füüsilisele pingutusele, kuid teistel juhtudel võib see olla märk aluseks olevast terviseprobleemist.
- Soojad ilmastikutingimused või kõrge ruumitemperatuur.
- Füüsiline aktiivsus või trenn.
- Emotsionaalne stress, ärevus või erutus.
- Vürtsikas toit või kuumad joogid.
- Mõned ravimid (nt valuvaigistid, antidepressandid).
- Hormonaalsed muutused (nt noorukieas, menopaus, rasedus).
- Paksem või õhuke läbipaisumatu riietus.
- Hüperhidroos – põletikuline seisund, mille korral higinäärmed on pidevalt üliaktiivsed.
- Kilpnäärme liigtoimimine (hüpertüreoos), mis kiirendab ainevahetust.
- Mõned närvi- või ajuprobleemid (nt autonoomne neuropaatia).
- Mõned infektsioonid (nt tuberkuloos), mis võivad põhjustada öist higistamist.
- Verecukuri tase (hüpoglükeemia).
- Põletikulised protsessid organismis.
- Mõned pahaloomulised kasvajad (harva).
Kui liigne higistamine ei ole seotud tõsise terviseprobleemiga, võid proovida järgmisi meetmeid: 1) Kanna looduslikest kiududest valmistatud, õhuläbilaskvat riietust (puuvill, linane). 2) Kasuta antiperspirante, mis sisaldavad alumiiniumkloriidi – kanna neid õhtuti kuivale nahale. 3) Võta regulaarselt jahedaid dušše või vannis käimisi. 4) Välda vürtsikaid toite, kofeiini ja alkoholi, mis võivad higistamist soodustada. 5) Kasuta higineelarätte või spetsiaalseid kaenarakaitseid, mis imavad niiskust. 6) Harjuta lõdvestumistehnikaid (nt meditatsioon, sügav hingamine), et vähendada stressiga seotud higistamist. 7) Püsi hüdratsioonitasemes – joo piisavalt vett. Kui need meetodid ei aita, võib olla vaja arsti abi, kes pakub tugevamaid antiperspirante või muid ravi võimalusi (nt botoxi süstid, ioonforees).
- Kõrge palavik (üle 38,5°C).
- Rasked rinnaliigutused või hingamiseristused.
- Südame rütmihäired või tugev südamepekslemine.
- Ootamatu kaalulangus ilma põhjuseta.
- Öine higistamine, mis ärkab magamisest märjana.
- Higi toob kaasa naha ärrituse, punetuse või haavumise.
- Liigne higistamine algab järsku ja on väga tugev, ilma selge põhjuseta.
- Higi erineb lõhna poolest (nt äädikataoline, magus või muul viisil ebatavaline).
- Higistamisega kaasnevad iiveldus, oksendamine või jooksvad valud.
- Sümptomid segavad oluliselt igapäevast elu (nt sotsiaalset tegevust, tööd).