Kerge uni
Kirjeldus
Kerge uni (ka pinukuni) on unekvaliteedi häire, mille puhul inimene magab kergelt ja pindmises unefaasis, ärkab öösiti sageli ning ei tunne hommikul puhke- ja värskendustunnet.
Kerge uni viitab unetusele, kus isik ei jõua sügavasse, taastavasse undesse (REM-uni või sügav uni). See on pidevalt häiritav, kergesti katkestatav unekvaliteet. Füüsioloogiliselt ei jõua keha ja aju piisavalt puhata, mis võib põhjustada päevast väsimust, keskmistamist ja vähenenud produktiivsust. Sageli on tegemist unetsuse (insonnia) alaliigiga.
- Stress, mured või ärevus
- Ülepinge või väsimus
- Vale toitumine või söömine hilisõhtuti
- Kofeiini (kohv, tee, energiajoogid) või nikotiini tarbimine enne magamist
- Liigne alkoholi tarbimine (segab unetsükleid)
- Valgus, müra või ebasobiv temperatuur magamistoas
- Ebakorrapärane magamise graafik (nt vahetustetöö)
- Krooniline unetus (insonnia)
- Ärevushäired või depressioon
- Uneapnoe (hingamise katkestused unes)
- Restless Legs sündroom (rahutute jalgade sündroom)
- Krooniline valu (nt artriit, seljavalu)
- Hormonaalsed muutused (nt menopaus, kilpnäärme häired)
- Mõned ravimid (nt mõned depressioonivastased ravimid, vere survet alandavad)
Kui kerge uni on ajutine, võivad aidata järgmised meetmed:
1. Hügieen ja rutiin: Loo regulaarne magamise graafik (magama ja ärkamine samal ajal) ja järgi sama ettevalmistusrituaali enne magamajäämist.
2. Keskkond: Tagage magamistojas hämarus, vaikus ja jahe temperatuur (umbes 18-20°C). Väldi ekraanide (telefon, arvuti) kasutamist 1-2 tundi enne magamist.
3. Toitumine ja joomine: Väldi kofeiini ja rasvaseid toite õhtusöögiks. Alkohol võib unetust esialgu aidata, kuid hiljem segab sügavat und. Võib proovida rahustavaid teesid (nt kamomill).
4. Lõdvestus: Proovige hingamisharjutusi, kerget venitamist, meditatsiooni või sooja vanni enne magamist.
5. Päevane aktiivsus: Regulaarne füüsiline tegevus parandab une kvaliteeti, kuid väldi intensiivset trenni 3-4 tundi enne magamist.
Kui probleem püsib üle 2-3 nädala, tuleks pöörduda arsti poole.
- Püsiv unehäire, mis kestab üle 3 nädala ja mõjutab oluliselt elukvaliteeti.
- Äkiline, selgelt kuuldav lööve või hingamise katkestamine unes (võib viidata uneapnoele).
- Päevane jääv, ülekantumatu uimasus, mis seab ohtu liikluses või tööl olemise (näiteks juhil juhitavus).
- Kõrvalekalded une käitumises – käimine unes, vägivaldsed liigutused või hirmsad unenäod (parasoomniad).
- Kerge uni, millega kaasneb südamepekslemine, õhupuudus või rinnavalud.
- Masenduse, sügava ärevuse või enesetappumõtete tekkimine unehäire taustal.
- Teiste krooniliste haiguste (nt diabeet, südamehaigused) halvenemine seoses pideva unepuudusega.