Insuliinisarnane Kasvufaktor 1 (IGF-1)

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Insuliinisarnane Kasvufaktor 1 (IGF-1) normid
Üldine
IGF-1 normaalväärtused sõltuvad oluliselt vanusest ja soost. Tase on kõrgeim noorukieas ning langeb järk-järgult täiskasvanueas. Konkreetsed normivahemikud võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist.
Mehed
Täiskasvanud meeste puhul võib normivahemik olla näiteks 115–307 ng/mL, kuid see muutub vanusega.
Naised
Täiskasvanud naiste puhul võib normivahemik olla näiteks 117–329 ng/mL, kuid see muutub vanusega ja võib olla kõrgem raseduse ajal.

Näitaja kohta

Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF-1) on peptiidhormoon, mis sarnaneb insuliiniga ja mängib olulist rolli kasvus ning rakkude paljunemises. Seda toodab peamiselt maks ja selle tasemed on otseses seoses kasvuhormooni (STH) kontsentratsiooniga veres. IGF-1 taseme analüüs aitab hinnata kasvuhormooni tegevust ja diagnoosida kasvu- või ainevahetushaigusi.

Funktsioon
  • Toetab luidel, lihastel ja teistel kudedel kasvu ning arengut.
  • Reguleerib ainevahetust ja toetab glükoosi kasutamist rakkudes.
  • Tegevus on tihedalt seotud kasvuhormooniga (somatotropiin).
Päritolu ja Regulatsioon
  • Peamine tootja on maks, kuid seda sünteesitakse ka teistes kudedes.
  • Tasemed veres on suhteliselt stabiilsed, erinevalt kasvuhormoonist, mille kontsentratsioon kõigub.
  • Tasemele mõjuvad vanus, soo, toitumine ja terviseseisund.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse vereproov veenist, tavaliselt küünarluuest.
  • Eelnevalt võidakse soovitada 8–12 tunnist nälgimist (tühi kõht), et vältida söögi mõju tulemustele.
  • Proov saadetakse spetsiaalsesse laborisse, kus IGF-1 tase määratakse immunoanalüüsi meetodil.
Meditsiinilised seisundid
  • Akromegalia (kasvuhormooni liigtootmine täiskasvanud eas).
  • Gigantism (kasvuhormooni liigtootmine enne luude kasvu lõppu).
  • Rasedus.
  • Krooniline neerupuudulikkus.
  • Mõned pahaloomulised kasvajad (nt hüpofüüsi või mao-soolestiku kasvajad).
Meditsiinilised seisundid
  • Kasvuhormooni puudulikkus (kasvuhormooni defitsiit).
  • Alatoitumine, anoreksia või toitainete puudus.
  • Kroonilised maksahaigused.
  • Mittestabiilne suhkurtõbi.
  • Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus).
  • Lihasajastuse haigused.
Peamised põhjused
  • Kahtlus kasvuhormooni liig- või puudulikkuse suhtes (nt liigne kasv või kasvupuuetus).
  • Akromegalia sümptomite hindamine (nt käte/jalgade suurenemine, näojoonte jämenedumine).
  • Kasvuhormooni asendusravi efektiivsuse jälgimine.
  • Krooniliste maksa- või neeruhaiguste hindamine.
Spetsialistid
  • Endokrinoloog (sisehormoonhaiguste spetsialist).
  • Pediaater (lastearst), eriti kasvuhäirete korral.
  • Gerontoloog (vananemisprotsesside spetsialist).