Insuliinisarnane Kasvufaktor 1 (IGF-1)
Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF-1) on peptiidhormoon, mis sarnaneb insuliiniga ja mängib olulist rolli kasvus ning rakkude paljunemises. Seda toodab peamiselt maks ja selle tasemed on otseses seoses kasvuhormooni (STH) kontsentratsiooniga veres. IGF-1 taseme analüüs aitab hinnata kasvuhormooni tegevust ja diagnoosida kasvu- või ainevahetushaigusi.
Kus seda uuringut tehakse?
- Toetab luidel, lihastel ja teistel kudedel kasvu ning arengut.
- Reguleerib ainevahetust ja toetab glükoosi kasutamist rakkudes.
- Tegevus on tihedalt seotud kasvuhormooniga (somatotropiin).
- Peamine tootja on maks, kuid seda sünteesitakse ka teistes kudedes.
- Tasemed veres on suhteliselt stabiilsed, erinevalt kasvuhormoonist, mille kontsentratsioon kõigub.
- Tasemele mõjuvad vanus, soo, toitumine ja terviseseisund.
- Analüüsiks võetakse vereproov veenist, tavaliselt küünarluuest.
- Eelnevalt võidakse soovitada 8–12 tunnist nälgimist (tühi kõht), et vältida söögi mõju tulemustele.
- Proov saadetakse spetsiaalsesse laborisse, kus IGF-1 tase määratakse immunoanalüüsi meetodil.
- Akromegalia (kasvuhormooni liigtootmine täiskasvanud eas).
- Gigantism (kasvuhormooni liigtootmine enne luude kasvu lõppu).
- Rasedus.
- Krooniline neerupuudulikkus.
- Mõned pahaloomulised kasvajad (nt hüpofüüsi või mao-soolestiku kasvajad).
- Kasvuhormooni puudulikkus (kasvuhormooni defitsiit).
- Alatoitumine, anoreksia või toitainete puudus.
- Kroonilised maksahaigused.
- Mittestabiilne suhkurtõbi.
- Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus).
- Lihasajastuse haigused.
- Kahtlus kasvuhormooni liig- või puudulikkuse suhtes (nt liigne kasv või kasvupuuetus).
- Akromegalia sümptomite hindamine (nt käte/jalgade suurenemine, näojoonte jämenedumine).
- Kasvuhormooni asendusravi efektiivsuse jälgimine.
- Krooniliste maksa- või neeruhaiguste hindamine.
- Endokrinoloog (sisehormoonhaiguste spetsialist).
- Pediaater (lastearst), eriti kasvuhäirete korral.
- Gerontoloog (vananemisprotsesside spetsialist).
| Üldine | IGF-1 normaalväärtused sõltuvad oluliselt vanusest ja soost. Tase on kõrgeim noorukieas ning langeb järk-järgult täiskasvanueas. Konkreetsed normivahemikud võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist. |
|---|---|
| Meestele | Täiskasvanud meeste puhul võib normivahemik olla näiteks 115–307 ng/mL, kuid see muutub vanusega. |
| Naistele | Täiskasvanud naiste puhul võib normivahemik olla näiteks 117–329 ng/mL, kuid see muutub vanusega ja võib olla kõrgem raseduse ajal. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Insuliinisarnane Kasvufaktor 1 (IGF-1) tõuseb
3Insuliinisarnane Kasvufaktor 1 (IGF-1) langeb
2Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!