Kasvuhormoon (STH)

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Kasvuhormooni normid
Üldine
Normaalväärtused sõltuvad mõõtmise ajast, vanusest ja stimulatsioonitestist. Puhkeolekus on täiskasvanutel tüüpiliselt alla 5 ng/mL (või 5 µg/L).
Mehed
Täiskasvanud mehed: < 5 ng/mL.
Naised
Täiskasvanud naised: < 5 ng/mL. Tasemed võivad raseduse ajal ja menopausi järel kõikuda.

Näitaja kohta

Kasvuhormoon (somatotropiin) on ajuripatsi eesmises sagaras (adenohüpofüüsis) toodetav hormoon, mis on eluliselt oluline luude ja kudede arenguks, ainevahetuse reguleerimiseks ning energia kasutamiseks. Selle taseme mõõtmine aitab diagnoosida kasvuhormooni puudulikkusega seotud häireid või liigset tootmist, mis võib viia akromegaliale.

Funktsioon
  • Stiimulab luude ja lihaskoe kasvu (eriti lapsepõlves ja noorukieas)
  • Reguleerib rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetust
  • Aitab säilitada organismi energiavarusid
Päritolu
  • Toodetakse ajuripatsi eesmises sagaras (adenohüpofüüsis)
  • Selle eritumist kontrollivad hüpotalamuse hormoonid (GHRH stiimulib, somatostatiin pärsib)
Protseduur
  • Veri võetakse tavaliselt küünarnukiveeni, sageli pikaajalise paastumise (8-12 tundi) järel.
  • Kuna hormooni eritumine on impulssne, tehakse mõnikord stimulatsiooni- (insuliin, klonidiin) või pärssimiskatseid (glükoosikoormuskatsed), et hinnata ajuripatsi varusid ja reguleerimist.
Oluline teada
  • Vigane tulemus võib olla põhjustatud stressist, unehäiretest, füüsilisest koormusest või teatud ravimitest (nt kortikosteroidid).
  • Diagnoosimiseks on vaja tavaliselt mitut proovi ja/või funktsionaalseid katseid.
Põhilised haigused
  • Kasvuhormooni tootva adenoomi (kasvaja) olemasolu ajuripatsis
  • Akromegalia (täiskasvanutel) või hiiglaskasv (lapsel, kui luuepifüüsid pole veel sulgunud)
  • Mõned harvad geneetilised sündroomid (nt McCune-Albrighti sündroom)
Muud tegurid
  • Krooniline neerupuudulikkus
  • Anoreksia
  • Põletikulised seisundid
  • Füüsiline stress või trauma
Põhilised haigused
  • Kasvuhormooni puudulikkus (kaasasündinud või omandatud)
  • Hüpofüüsi või hüpotalamuse kahjustus (nt kasvaja, kiiritusravi, trauma)
  • Lapi-aegne kasv (lapsel)
Muud tegurid
  • Rasvumine (lipidi tasemed võivad pärssida hormooni tootmist)
  • Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus)
  • Kõrged glükoositasemed
  • Vanadus (füsioloogiline langus)
Lapsed ja noorukid
  • Kahtlus lapi-ajast kasvu või hiiglasliku kasvu suhtes
  • Kilpnäärme või neerude funktsioonihäirete hindamine
  • Endokrinoloog või lastearst võib tellida
Täiskasvanud
  • Akromegaliale viitavate sümptomite (nt käte/jalgade suurenemine, näojoone karedumine) korral
  • Hüpofüüsi puudulikkuse kahtlus (väsimus, lihasnõrkus, osteoporoos)
  • Endokrinoloog või sisemeditsiini arst on peamine spetsialist
Üldiselt
  • Järelevalv ravil hüpofüüsikasuaja või muude endokriinsete häirete korral