Proktiit
Kirjeldus
Proktiit on pärasoole limaskesta põletikuline seisund, mis põhjustab valu, veritsust ja olulist ebamugavust. See võib olla nii äge kui ka krooniline ja on sageli seotud infektsioonide või põletikuliste soolestikuhaigustega. Õigeaegne sekkumine on oluline tüsistuste, nagu aneemia või kitsenemiste, vältimiseks.
Proktiit (meditsiinilises keeles ka 'pärasoolepõletik') on haigus, mille puhul põletikuline protsess kahjustab pärasoole limaskesta. Pärasool on seedetrakti lõpuosa, mis asub jämesoole ja päraku vahel. Põletik võib olla piiratud vaid selle lühikese lõiguga või olla osa laiemast haigusest, nagu ulceratiivne koliit või Crohni tõbi. Põletikuline reaktsioon põhjustab limaskesta punetust, turse ja mõnikord haavandite teket, mis segavad normaalset funktsiooni ja põhjustavad iseloomulikke sümptomeid. Protsess võib olla põhjustatud nii infektsioonist kui ka autoimmunnsest reaktsioonist.
- Valu või tugev ebamugavustunne pärakupiirkonnas ja alumises kõhus.
- Püsiv soov pärakust tühjeneda (tenesmus).
- Verine või limane väljaheide pärakust, isegi väljaheidete vahel.
- Valu väljaheidetel (defekatsioonil).
- Kõhukinnisus või vastupidi, kestev läkakas (diarréa).
- Pärakupiirkonna sügelus või ärritus.
- Kerge palavik või lihasvalu.
- Nõrkus ja väsimus, mis võib olla seotud aneemiaga alajasast veremisest.
- Kaalulangus (eriti krooniliste või laialdaste põletike puhul).
Proktiidi põhjused jagunevad peamiselt infektsioosseteks ja mitteinfektsioosseteks. Levinumad põhjused hõlmavad: 1) Suguühekannatised (STI-d): eriti klamüdia, gonorröa, herpes simplex viirus ja inimpapilloomiviirus (HPV). 2) Mitteinfektsioossed põletikulised soolestikuhaigused (IBD): ulceratiivne koliit ja Crohni tõbi. 3) Kiiritusravi: vaagna- või pärasoolevähki saanud patsientidel võib areneda kiiritus-indutseeritud proktiit. 4) Trauma või kahjustus: näiteks pärakuseksuaalsuse, kõva väljaheite või operatsiooni tagajärjel. 5) Toiteallergiad või tundlikkus: teatud toidud võivad soodustada põletikku. Riskiteguriteks on kaitsetu suguühe, mitu seksuaalpartnerit, IBD-i anamnees peres või ise, ning eelnev kiiritusravi kõhu- vaagnapiirkonnas.
Proktiidi diagnoositakse mitme sammu kaupa. Esmalt kogub arst põhjaliku anamneesi ja teab füüsilise uuringu, sealhulgas digitaalse rektaaluuringu. Kõige olulisem diagnostiline meetod on endoskoopia: sigmoskoopia või kolonoskopia, mis võimaldab otse vaadelda pärasoole limaskesta, hinnata põletiku ulatust ja severt ja võtta biopsiaid (kohatükid) histoloogiliseks analüüsiks. Biopsia aitab eristada infektsiooni, IBD-d või muid põhjusi. Laboratoorsetest uuringutest tehakse vereanalüüs (näiteks anemia või põletikumärkide leidmiseks), väljaheite mikroskoopia ja kultuur (infektsioonide tuvastamiseks). Vajadusel võidakse kasutada ka pildistamismeetodeid nagu magnetresonantstomograafia (MRT) või arvutitomograafia (KT), et hinnata ümbritsevate kudede seisundit.
Ravi sõltub täielikult proktiidi aluspõhjusest. Infektsioonide korral määratakse sihtravimeid: antibiootikume, viirusvastaseid või antiparasiitilisi vahendeid. Mitteinfektsioosse (nt IBD-põhise) proktiidi ravis kasutatakse esmalt kohalikke ravimeid, nuid retsenseeritavaid vähvreid või vahtu, mis sisaldavad aminoosalitsülaate (mesalasiin) või kortikosteroide. Kui kohalik ravi ei piisa, lisatakse süstravad või tablettidena kortikosteroidid, immunosupressandid (nt atsatioopriin) või bioloogilised preparaadid. Kiiritus-indutseeritud proktiidi ravis kasutatakse põletikuvastaseid vahendeid, haavandeid vähendavaid meetodeid või hüperbaaroksi hapnikuravi. Oluline on ka toitumise kohandamine: soovitatav on kiudainerikas, tasakaalustatud toitumine, vältides ärritavaid toiduaineid (teravad vürtsid, kohv, alkohol). Raske ja ravile vastupidava proktiidi korral võib kaaluda kirurgilist lahendust, näiteks kahjustunud koe eemaldamist.
Arstiga on oluline konsulteerida kohe, kui märkate ühte järgmistest murekohtadest: uut või pidevalt halenevat valu pärakupiirkonnas või kõhus; olulist verekaotust väljaheitega või sellest sõltumatult; kõrget palavikku (üle 38,5°C) koos seedetrakti sümptomitega; pearinglust, südamepekslemist või äkkset nõrkust, mis võivad viidata suurele verekaotusele; või kui kahtlustate suguühekannatist. Samuti tuleks pöörduda arsti poole, kui iseravimise meetodid (nt dieedimuudatused, vabaiproovimisega apteegist ostetud vahendid) ei too paranemist mõne päeva jooksul. Äge proktiit võib kiiresti areneda ja vajada kiiret sekkumist.