Pityrosporum folikuliit

Pityrosporum folikuliit on krooniline põletikuline nahahaigus, mis kahjustab juuksekilbiseid (folliikuleid). Haigust põhjustab pärmseene Malassezia, mis on osa normaalsest naha mikrofloorast. Kui tekivad soodsad tingimused – näiteks suurenenud õhuniiskus, rasvaeritus või immuunsüsteemi muutused – võib see pärm hakkada liialt paljunema. Seejärel tungib see juuksekilbistesse, põhjustades põletikku ja iseloomulikke punaseid või roosakaid punnidõppeid. Erinevalt tavalistest aknedest ei ole need punnid seotud bakteriaalse infektsiooniga, vaid pärmseene ülekasvuga, mistõttu tavaline akne ravim võib olla ebaefektiivne.

Põhiliseks põhjuseks on pärmseene Malassezia furfur üleliigne paljunemine ja sissetalitumine juuksekilbistesse. Mitmed tegurid soodustavad seda:

• Keskkonnatingimused: Kuum ja niiske kliima või tihe higistamine (näiteks intensiivse spordi tõttu).
• Hormonaalsed muutused: Noorukieas, rasedus või teatud ravimite tarbimine, mis suurendavad naharasva eritust.
• Immuunsüsteemi seisund: Nõrgenenud immuunsüsteem (nt immunosupressantide tarvitamisel), aga ka mõned süsteemsed haigused.
• Isiklik hügieen ja riietus: Tihe kannatamine tihedaid, mitteläbipuhuvate (nt sünteetiliste) riideid, mis hoiab niiskust nahal.
• Ravimite kasutamine: Pikaajaline antibiootikumide või kortikosteroidide (nt prednisoloon) kasutamine võib häirida naha mikrofloora tasakaalu.
• Geneetiline kalduvus: Mõnel inimesel on suurem tundlikkus selle seene ülekasvu suhtes.

Pityrosporum folikuliiti on raske eristada tavalistest acnedest või bakteriaalsest follikuliidist. Dermatoloog teeb diagnoosi kliinilise vaatluse põhjal, arvestades iseloomulikku asukohta ja välimust. Kui diagnoos on kahtlane, võib kasutada täiendavaid meetodeid:

• Woodi lambi uurimine: Ultraviolettvalguses (Woodi lamp) võivad pärmseened osades juhtumites helendada kollakas-valgelt.
• Mikroskoopia: Nahakraapet või punnis olevat materjali võetakse ja uuritakse mikroskoobiga, et tuvastada seene hüüfe ja pärmrakke.
• Kultuur: Nahaproovi külvatakse spetsiaalsele keskkonnale, et kasvatada Malassezia kolooniaid, kuid see on keeruline, kuna seen vajab rasva rikast keskkonda.
• Biopsia: Harvem, kui diagnoos on ebaselge, võetakse väike nahatükk (biopsia) ja saadetakse histopatoloogilisele uurimisele, et näha iseloomulikku põletikku folliikulis.

Ravi on suunatud pärmseene arvu vähendamisele ja põletiku leevendamisele. Kuna seen on osa normaalsest floorast, on ravieesmärk kontroll, mitte täielik kõrvaldamine.

• Kohalik ravi: Enamasti on esmavalik antimükootilised (seenevastased) kreemid või šampoonid, mis sisaldavad ketokonasooli, klotrimasooli või tsinkpürütiooni. Neid kantakse mõnikord ööseks kahjustunud aladele ja pestakse hommikul ära.

• Süstera vi: Kui kohalik ravi ei piisa, võib dermatoloog välja kirjutada suukaudseid seenevastaseid tableteid, näiteks itrakonasooli või flukonasooli. Need on tõhusad, kuid nende kasutamisel tuleb jälgida maksafunktsiooni.

• Teised meetodid: Mõnikord soovitatakse kergeid steroidkreeme lühiajaliselt põletiku leevendamiseks, kuid need üksi võivad olukorda halvendada. Mõnedel patsientidel võib abiks olla valgusterapia (fotodünaamiline ravi) või teatud laserravid.

• Elustiili muutused: Oluline on kanda lõdva, puuvillast rõivaid, vältida pikki kuumi dušše või saunas käimist ning kuivatada nahk hoolikalt pärast pesemist. Regulaarne puhastav šampoon (nt ketokonasooliga) võib aidata hoida kontrolli all, isegi kui seda kasutatakse kehal.

Kui teil tekivad kroonilised, sügelevad punnid ülakehal, mis ei reageeri tavalistele akne ravimitele (nt bensooülperoksiidile või salitsüülhappele), on aeg konsulteerida dermatoloogiga. Eriti kiirelt tuleks teha seda järgmistel juhtudel:

• Punnid levivad kiiresti või muutuvad valulikkudeks.
• Tekib märgatav punetus, paistetus või verejooks punnide piirkonnas.
• Elustiili muutused ja ilma retseptita saadavad seenevastased vahendid ei anna leevendust paarikuu jooksul.
• Haigus põhjustab olulist psühholoogilist distressi või mõjutab teie igapäevaelu.