Pityriasis rosea (Roosa samblik)
Kirjeldus
Pityriasis rosea on levinud, enesepiirangu ja sümpaatse kuluga mööduv nahahaigus, mis ei ole nakkav. See avaldub tavaliselt ühe suurema, eelnevana tekkiva laiguna, millele järgneb paar nädalat hiljem suurem sümmeetriline lööve. Haigus tekitab paljudele muret, kuid on harva tõsine.
Pityriasis rosea on äge või subakuutne põletikuline nahahaigus, mille täpne põhjus on teadmata, kuid arvatakse olevat seotud viirusinfektsiooniga (enamasti inimese herpesviiruse 6 või 7 tüvega). See on iseenesest paranev haigus, mis kestab tavaliselt 6–8 nädalat, kuid võib kesta kuni 12 nädalat või kauem. Haigus avaldub iseloomuliku löövena, mis algab nn 'emaplaagina' ja levib seejärel üle keha. See ei ole nakkav ja ei jäta tavaliselt jälgi.
- Üksik, 2–10 cm suurune, roosa või punakaspruun laik, mis on tavaliselt ovaalse või ümmarguse kujuga.
- Laigu servad on selgelt eristuvad ja pisut kergitatud, sageli kaetud peenikeste, kuivade ja kooruvate soomustega.
- Emaplaak tekkib 50–90% juhtudest enne ülejäänud löövet, enamasti kõhu-, rinnaku- või selja piirkonnas.
- Sagedasti kaasnev kerge sügelus.
- Umbes 1–2 nädalat pärast emaplaagi teket ilmub kehale arvukalt väiksemaid (0,5–2 cm) laike või väikesi moodustisi.
- Lööve on sümmeetriline ja kujult ovaalne, paiknedes sageli nisu- või jõulukuuseharja mustris (paralleelselt soontega).
- Laigud on peamiselt kerepiirkonnas: kõhu- ja seljaaladel, reied, õlad. Nägu, peanahk, käed ja jalad jäävad harva mõjutatuks.
- Löövel võib esineda samuti peenikesi soomuseid.
- Sügelus võib olla kerge kuni mõõdukas, harva tugev.
- Enne löövet võib esineda väsimust, peavalu, kurguvalu või gripi sümptomeid (prodromaalsed sümptomid).
- Harva võib lööve paikneda ainult käsivartel või jalgadel (pityriasis rosea inversus) või olla vesistest moodustistest koosnev.
- Päikesevalguse käes võib haigus kiiremini paraneda, kuid lööve võib ka tumeneda.
Põhjust ei tunta täpselt, kuid arvatakse, et haigus on seotud viirusinfektsiooni reaktiveerumisega, peamiselt HHV-6 või HHV-7 viirustega. See ei ole nakkav haigus, st seda ei saa teiselt inimeselt kätte saada. Haigust esineb sagedamini:
- Noortel täiskasvanutel ja teismelistel (10–35-aastased).
- Naistel veidi sagedamini kui meestel.
- Kevadisel ja sügisperioodil.
- Patsientidel, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem.
- Seoses stressiga või hiljutise hingamisteede infektsiooniga.
Enamikul juhtudel teeb arst diagnoosi haigusele iseloomuliku välimuse ja anamneesi põhjal.
- Füüsiline läbivaatus: Arst hindab lööbe asukohta, suurust, kuju ja 'nisumustrit'.
- Anamnees: Oluline on teada haiguse kulgu: kas esines emaplaak, millal teised laigud ilmusid.
- Eripärased testid: Harvadel juhtudel, kui pilt on ebatüüpiline või kahtlus teise haiguse osas, võib vaja minna:
- Nahabiopsiat (väikese nahatüki mikroskoopiline uurimine).
- Vereteste süüfilisi või muid põletikulisi haigusi välistamaks.
- Woodi lampi (UV-valgus) bakteriaalsete või seente infektsioonide välistamiseks.
Kuna haigus on enesepiiranguvõimeline, on ravi suunatud sümptomite, peamiselt sügeluse leevendamisele ning nahapõletiku ja paranemise kiirendamisele.
Sügeluse leevendamine:
- Topikaalsed (kohalikud) ravimid: Steroidkreemid (hüdrokortisoon), pimekroliimus või takroliimus.
- Süsteemsed ravimid: Sügelusvastased tabletid (antihistamiinikumid nagu tseteriisiin või loratadiin). Harva, väga tugeva sügeluse korral, võib arst määrata lühiajalist suukaudset kortikosteroidi kuuri.
Kiirendavad meetodid:
- Valgusravi (Fototerapia): UVB-valguse seansid võivad oluliselt kiirendada lööve kadumist ja vähendada sügelust.
- Emolliendid (Niisutavad kreemid): Vähendavad kuivust ja sügelust, hoides naha tervena.
Soovitused eluviisile:
- Vältida kuuma duši/vanni ning tugevaid seebiga pesuvahendeid, mis naha kuivendavad.
- Kandada pehmeid, lõdvalt istuvaid puuvillast riideid.
- Vältida intensiivset kudumist või hõõrumist.
- Enamikul patsientidel paraneb haigus täielikult ilma komplikatsioonideta.
Pöördu dermatoloogi või perearsti poole, kui:
- Sul tekib lööve, mis võib sarnaneda Pityriasis rosea kirjeldatuga (eriti kui on nähtav suurem emaplaak).
- Sügelus on tugev ja häirib igapäevaelu või une.
- Lööve ei kao 12 nädala jooksul või halveneb.
- Tekivad märgised sekundaarsele infektsioonile (väga punasus, soojenemine, valu, mädaniku teke).
- Oled rase või kahtled, et lööve võib olla mõni teine nahahaigus (näiteks süüfilis või psoriaas).
ERAKORRALINE ARSTIKÜLASTUS EI OLE TAVALISELT VAJALIK, kuna haigus ei ole ohtlik.