Pityriasis alba
Kirjeldus
Pityriasis alba on levinud, kahjutu nahahäire, mis avaldub heledate, ebaühtlase kujuga laikudena, enamasti näol ja kätevarrel. See esineb eelkõige lastel ja noorukitel ning on seotud nahakuivuse ja kerge põletikuga, mis häirib pigmendi taastumist. Kuigi see ei ole nakkav ega tervisele ohtlik, võib see põhjustada esteetilisi muresid ja sotsiaalset ebamugavust.
Pityriasis alba on krooniline, kerge nahapõletik (dermatiit), mis kuulub atopilise dermatiidi spektrisse. Haigus iseloomustub õhukesed, kuivad ja heledad laigud, mis erinevad ümbritsevast nahast. Need laigud tekivad seetõttu, et põletikuline protsess häirib melanotsüütide – nahas pigmenti tootvate rakkude – talitlust, põhjustades pigmendi kadumist või vähenemist (hüpopigmentatsiooni). Peamiseks mõjuriks on nahakuivus (kseeroos), mis kahjustab nahakaitset. Pityriasis alba mõjutab peamiselt epidermist (naha pealmist kihti) ja see on tihti seotud atopiliste haiguste (nt atoopilise dermatiidi, allergilise nohu) isiklikus või perekonnaloos. Haigus on hooajaline, sümptomid võivad talvel või kuiva kliimaga süveneda ning suveperioodil päikese käes paraneda.
- Heledad, valkjad või hele-roosad laigud, mis on selgelt piiritletud või ebaselged.
- Laigud on ümmargused või ovaalsed, tihti 0.5 kuni 5 cm suurused.
- Naha pealispind võib olla õhuke, kaetud peente soomustega (fine brash) või veidi kõvernenud.
- Laigud on tavaliselt sile, kuid võivad olla kerge karedusega kuivuse tõttu.
- Kerge kipitavus või sügelus, mis võib vahelduda, kuid ei ole alati esindatud.
- Naha kuivus laiku ümbruses ja ka teistes kehaosades.
- Päikese käes võivad laigud jääda veelgi heledamaks, kuna neis puudub pigmendi kaitse.
- Sümptomid võivad aastate jooksul iseenesest vaibuda, eriti puberteedieas.
- Nägu (põskedel, lõual, ümber suu).
- Käte ülaosad (käevarte) ja õlad.
- Kere ülaosa.
- Harva võib esineda ka teistel kehaosadel.
Pityriasis alba täpseid põhjusi ei teata, kuid see on multifaktoriaalne haigus, kus kesksel kohal on nahakaitsemehhanismide häire.
Peamised seotud tegurid:
- Atopia: Tugev seos atopilise dermatiidi, astma või allergilise nohuga. Paljudel patsientidel on isiklik või perekondlik atopiline anamnees.
- Nahakuivus (Kseeroos): Oliivnäärme talitlushäire või keskkonnategurid (kuiv õhk, karmid nahapesuvahendid) kahjustavad nahabarjääri.
- Päikese kiirgus: UV-kiirgus võib põhjustada kerget põletikku, mis soodustab pigmendihäirete teket kuival nahal.
Riski suurendavad tegurid:
- Vanus: Enamasti esineb 3–16-aastastel lastel ja noorukitel.
- So: Veidi sagedamini poistel kui tüdrukutel.
- Nahatüüp: Heledama nahatooniga isikud võivad olla haavatavamad, kuna laigud on neil silmatorkavamad.
- Keskkonnategurid: Madal õhuniiskus, külm või kuiv ilm, tihe pesemine ilma järeldrõivastuseta.
- Nahahoolduse harjumused: Kõrvaltoimeta dehüdrateerivad seebid või desinfitseerivad geelid.
Pityriasis alba diagnoos põhineb peamiselt klinikilisel nahauuringul ja anamneesil. Dermatoloog hindab laikude välimust, asukohta ja patsiendi vanust.
Kliiniline uuring: Arst uurib laikude suurust, kuju, värvi ja nahatekstuuri. Oluline on välistada teised hüpopigmentatsiooni põhjustavad seisundid.
Woodi lambi uuring: Ultraviolettkiirguse all (Woodi lamp) ei helendu pityriasis alba laigud eredalt hallvalgena, eristades seda teatud seenevärkidest (nt keratoon). Võib esineda kerget valget helendust.
Diferentsiaaldiagnoos: Arst peab eristama teistest haigustest, nagu:
- Keratoon (Pityriasis versicolor): Seene põhjustatud laigud, mis Woodi lambi all helenduvad kollakas-oranžikana.
- Vitiliigo: Täiesti valged, teravpiirilised laigud ilma soomusteta, mis ei paraneta iseenesest.
- Atopiline dermatiit aktiivses faasis: Punased, sügelevad ja niiskedad laigud.
- Postpõletikuline hüpopigmentatsioon: Tekib nahakahjustuse (nt põletus, haav) järel.
Biopsia (nahatükk): Tavaliselt pole vajalik, kuid võidakse teha ebaselgetel juhtudel, et kinnitada diagnoosi. Histoloogiline pilt näitab kerget põletikku ja melanosiini vähenemist.
Pityriasis alba ravi on sümpomaatiline ja keskendub nahabarjääri taastamisele ning põletiku leevendamisele. Täielikku ravimit pole.
Põhilised ravisoovitused:
1. Regulaarne niisutamine: Süstemaatiline kasutamine emolliente (niisutavaid kreeme või salvse). Soovitatav on rasvase baasiga preparaadid (nt vaik, urea, tseramiidid), mida tuleks kanda pärast pesemist, et lukustada niiskus.
2. Päikese kaitse: Laikudele ja ümbritsevale nahale tuleb igapäevaselt kanda laiaspektrilist päikesekaitsekreemi (SPF 30+). See väldib päevitumist, mis teeb laigud kontrastsemaks, ja kaitseb kahjustava UV-kiirguse eest.
Medikamentoosne ravi (arsti määratud):
- Kohalikud kortikosteroidid (nt hüdrokortisoon 1% kreem): Lühiajaline kasutamine (1-2 nädalat) kerge põletiku ja sügeluse leevendamiseks. Väldib pikaajalist kasutamist nahaprobleemide tõttu.
- Kohalikud kalsineuriini inhibiitorid (nt pimekroliimus, takroliimus): Nem steroidsed alternatiivid põletiku maha surumiseks. Sobivad näo nahale ja võivad aidata pigmentatsiooni taastumisel.
- Retinoidid (kohalik tretinoiin): Võib soodustada rakkude uuenemist ja pigmenti taastumist, kuid võib põhjustada ärritust.
Prognoos: Pityriasis alba on hea prognoosiga haigus. Enamikul juhtudel laigud kaovad või vähenevad märgatavalt aastate jooksul, eriti pärast puberteeti. Oluline on kannatlikkus ja järjekindel nahahooldus.
Kui Te või Teie laps märkate heledaid nahalaike, mis ei kao mõne nädala jooksul iseseisvalt ning head nahahooldust rakendades, on soovitatav konsulteerida perearsti või dermatoloogiga.
Pöörduge kindlasti arsti juurde, kui:
- Laigud levivad kiiresti või muutuvad punasemaks, kaetud soomustega või niisked.
- Tekib tugev sügelus, valu või haavumine.
- Teil on kahtlus, et tegemist võib olla teise nahahaigusega (nt vitiliigo või seeninfektsioon).
- Laigud põhjustavad olulist emotsionaalset distressi või enesehinnangu langust.
- Iseseisvalt ostetud kreemid ja niisutajad ei anna mõju mitu nädalat.
Esimene kontaktpunkt on tavaliselt perearst, kes vajadusel suunab edasi dermatoloogi juurde täpsemaks hindamiseks ja ravi kavandamiseks.