Maohernia (Hiatushernia)

Maohernia (ka diafragmahernia või hiatushernia) tekib siis, kui diafragma – lihaskile, mis eraldab rindkere- ja kõhuõõnt – on nõrgendatud või selle auk (hiatus) on laienenud. See võimaldab mao ülaosail liikuda ülespoole. Tavaliselt asub mao täielikult kõhuõõnes. Hernia korral võib maoosa, ja mõnikord isegi söögitoru ots, asuda rindkeres. Peamised herniatüübid on libisev hernia (enamik juhtudest), kus mao- ja söögitoru üleminek liigub üles-alla, ja paraösofageaalne hernia, kus mao põhi "pakitseb" diafragma kõrvale söögitoru kõrvale, mis on tõsisem, kuid harvem.

Maohernia täpne põhjus ei ole alati selge, kuid selle tekkele soodustavad järgmised tegurid:

• Suurenenud rõhk kõhuõõnes: Pikaajaline või korduv suur rõhk kõhus on peamine põhjus. Selle võivad põhjustada raske füüsiline koormus (nt tõstmine), pikaajaline köha, aevastamine, oksendamine või krooniline kõhupingutus (näiteks käimise raskuste korral).
• Vanus: Diafragma lihased nõrguvad loomulikult vananedes, mistõttu herniad on sagedasemad üle 50-aastastel.
• Rasedus ja rasvumine: Mõlemad suurendavad oluliselt rõhku kõhuõõnes ja venitavad kõhukoe.
• Päritav faktor: Mõned inimesed on sündinud suurema või nõrgema diafragmaga.
• Kahjustused või operatsioonid: Trauma diafragma piirkonnas või eelmised seedeelundite operatsioonid võivad seda soodustada.
• Raske skolioos (selgroo kõverus), mis muudab kõhuõõne anatoomiat.

Kuna sümptomid võivad olla ebaselged, kasutatakse diagnoosi kinnitamiseks ja hernia tüübi ning suuruse määramiseks spetsiaalseid uuringuid:

1. Ülemise seedetrakti endoskoopia (Gastroskoopia): Peamine meetod. Arst juhib peenikese, paindva toru (endoskoobi) suu kaudu söögitorusse ja maosse, et visuaalselt hinnata hernia olemasolu, suurust ja võimalikke kahjustusi (nt põletik, haavandid).

2. Bariumi-neelamisuuring (Ülemise seedetrakti röntgen): Patiendil palutakse juua kreemi valget vedelikku (bariumi), mis on röntgenikiirte jaoks kontrastne. See võimaldab jälgida seedetrakti kuju ja funktsiooni reaalajas ning selgelt näidata herniat.

3. Ösofageaalne manomeetria: Mõõdab söögitoru lihaste survet ja liikumist, et hinnata nende funktsiooni.

4. pH-monitooring: Mõõdab söögitorus happesuse taset 24 tunni jooksul, et tuvastada refluksi esinemist ja tugevust.

Diagnoos põhineb kliinilistel sümptomitel ja ühe või mitme ülaltoodud uuringu tulemustel.

Ravi eesmärk on sümptomite leevendamine, refluksi kontrollimine ja võimalike tüsistuste (nt söögitoru pahaloomuline muutumine) vältimine. Ravistrateegia sõltub hernia tüübist, suurusest ja sümptomite tõsidusest.

1. Elustiilimeetodid ja toitumissoovitused (Esmane ravi):

• Toitumine: Vältida suuri portsjone, rasvaseid, vürtsikaid, hapukaid toite, šokolaadi, kofeiini ja alkoholi, mis võivad sümptomeid provotseerida. Sööma vähemalt 3-4 tundi enne magamaminekut.
• Kehahoiak: Tõsta voodi peaotsa 10-15 cm võrra (mitte ainult patjad), et raskusjõud takistaks öisel ajal refluksi.
• Kaalulangus: Ülekaalulisusel on kaalulangus üks tõhusamaid meetodeid sümptomite vähendamiseks.
• Tubakast loobumine ja stressi vähendamine.
• Vältida pingutamist raskete asjade tõstmisel ja kõhupressi harjutustel.

2. Ravimid:

• Happevastased vahendid (Antatsiidid): Leevendavad kiirelt sümptomeid (nt rinnusköha).
• Happe tootmist vähendavad ravimid: Protonpumba inhibiitorid (PPId, nt omepratsool, pantopratsool) on kuldstandard refluksi pikaajaliseks kontrolliks. H2-retseptori antagoniste (nt ranitidiin) kasutatakse harvem.

3. Kirurgiline ravi (Herniaplastika):

Kirurgiat kaalutakse, kui:

• Pikaajaline ravimiravi ei anna tulemusi.
• Hernia on väga suur (eriti paraösofageaalne tüüp) ja põhjustab pidevaid valusid, neelamishäireid või ohustab maod "lõksu jäämise" (vangistumise) riskiga.
• Tekkivad tüsistused nagu veritsus, söögitoru ahenemine või Barretti söögitoru eelvähi olek.

Levinuim operatsioon on laparoskoopiline fundoplikatsioon, kus arst kinnitab mao ülaosa tagasi kõhuõõnde, ahendab diafragma auku ja söögitoru ümber mähitakse mao ülemine osa, luues "antirefluks" lüüsi. See on minimaalselt invasiivne meetod.

Konsulteerige perearsti või gastroenteroloogiga, kui Teil on püsivad või sageli korduvad ülalkirjeldatud sümptomid (eriti rinnusköha ja hapukas tagasivool).

Pöörduge ARSTILE KOHE või kutsuge KIIREMI ABi (112), kui Teil esineb järgmist:

• Äge, tormiline rinnus- või kõhuvalu, mis ei lõpe, eriti kui see levib käele või lõuale (võib olla nii südameinfarkt kui ka vangistunud hernia).
• Võimatus süüa või juua, kaasneb oksendamine.
• Oksendamine verd või mustade, tõrvataoliste väljaheidetega (mis viitab seedetrakti veritsusele).
• Äkiline neelamise võimatus isegi vedelike puhul, millel eelneb pikaaegne neelamishäire.
• Rasked hingamisraskused või lämbumistunne.

Need sümptomid võivad viidata hernia tüsistustele, mis vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist.