Mandlite põletik (Tonsillit)
Kirjeldus
Mandlite põletik on tavalegelt esinev haigus, mis põhjustab kurgu piirkonnas asuvate lümfikudede, mandlite, põletikulist tursumist ja valulikku valu. See võib olla nii viiruslik kui ka bakteriaalne ja on eriti levinud laste hulgas, kuid võib esineda igas eas. Õigeaegne diagnostika ja ravi on olulised tüsistuste, nagu reuma või nefriit, vältimiseks.
Mandlite põletik ehk tonsillit on kurgus paiknevate kahe mandli (tonsillite) akuutne või krooniline põletik. Mandlid kuuluvad lümfisüsteemi osana ja on olulised immuunsüsteemi esmase kaitsena infektsioonide eest. Haigus tekib, kui viirused või bakterid (nt streptokokk) mandleid nakatavad, põhjustades põletikureaktsiooni. See toob kaasa kudede tursumise, punetuse, valulikkuse ja sageli märgatava kahjustuse nende normaalsele funktsioneerimisele. Korduvad põletikud võivad viia mandlite hüpertroofiani (liigse suurenemiseni), mis võib takistada hingamist ja neelamist.
- Tugev või kriimustav valu kurku, mis võib välja ulatuda kõrvu
- Raske neelamisega toitumine või sülje neelamine
- Punased, tursunud mandlid, mida võib kaetud valgete täppide või mädaga (eksudaadiga)
- Kõrgenenud kehatemperatuur (kuni 40°C), külmavärinad
- Suurenenud ja valulikud lümfisõlmed kaelapiirkonnas
- Peavalu ja üldine nõrkus
- Hääl muutub summutatud või 'kartuliga suus'
- Lapse puhul võib esineda kõhuvalu, iiveldus või oksendamine
- Halvus lõhna ja maitse aistingus
- Pidev või korduv kurguvalu
- Krooniline halb hingamine (halitoos)
- Kurgus ebamugavustunne või midagi kinni jäämise tunne
- Korduvad kurgu- ja kõrvapõletikud
Enamik akuutseid mandlite põletikke (kuni 70%) on viirusliku päritoluga, nagu näiteks adenoviirused, grippiviirus või Epstein-Barri viirus (mis põhjustab ka infektsioosse mononukleoosi). Bakteriaalsetest põhjustest on kõige tõsisem A-rühma streptokokk (Streptococcus pyogenes), mis võib põhjustada kõrvaldiagnoosina reumatilist südamehaigust. Risk suureneb tihedas kontaktis nakatunud isikuga (õhu tilknakkus), nõrgenenud immuunsüsteemiga, suitsetamise või kuiva õhu tõttu ärritatud kurguslimaskestadel. Lapsed ja noored täiskasvanud on sagedamini haigestunud kuna nende immuunsüsteem on alles arenevas staadiumis ja nad on rohkem eksponeeritud kollektiivides (lasteaiad, koolid).
Arst teeb esmalt anamneesi ja füüsilise uuringu, kontrollides kurku, kõrvu ja kaela lümfisõlmi. Streptokokki kahtluse korral tehakse kiirtest (streptotest) või võetakse kurgunäärmepindelt pindmise seemnekandla bakterioloogiliseks analüüsiks. Lisaks võidakse soovitada üldist vereproovi (valged verelibled on põletiku korral tõusnud). Eriti raske või korduva haigusjuhu puhul võidakse teha täpsemad uuringud, nagu antistreptolüsiini-O (ASLO) titer veres või südame ultraheli (ehokardiograafia) streptokokki põhjustatud tüsistuste välistamiseks.
Ravi sõltub põhjusest. Viirusliku põletiku korral on ravi sümptomaatiline: palavikualandid (paratsetamol, ibuprofen), piisav vedelik, soojad joogid ja soolaga loputused leevendavad valu. Bakteriaalse (streptokoki) põletiku korral on vaja antibiootikumravi, tavaliselt penitsilliini või teiste antibiootikumide kürsi 10 päeva jooksul, et hävitada bakterid ja vältida tüsistusi. Korduvate või väga raskete põletike puhul, mis põhjustavad hingamis- või neelamishäireid, võidakse kaaluda mandlite eemaldamist (tonsillektoomiat). See on operatiivne protseduur, mida tehakse üldnarkoosis. Oluline on läbida antibiootikumravi kuni lõpuni, isegi kui tunnete paremini, et tagada täielik paranemine.
Pöörduge kohe arsti või hädaabikliiniku poole, kui teil või teie lapsel on järgmised hoiatusmärgid: väga kõrge palavik (üle 39,4°C), äärmiselt raske neelamine või sülje neelamine, hingamisraskused või avatud suuga hingamine, tugev turse kaelas või lõualuus, jäik kael (meningiidi kahtlus) või organismi üldise seisundi järsk halvenemine. Samuti tuleks konsulteerida, kui kurguvalu ja palavik kestavad üle 48 tunni ilma paranemise märkideta või kui teil on korduvad mandlite põletikud (rohkem kui 5-7 korda aastas). Lapse puhul olge eriti tähelepanelikud, kui ta on letargiline, väga vähe joob või on vaevusi urineerimisega (nefriidi võimalus).