Klaaskeha veritsus (Vitreous Hemorrhage)
Kirjeldus
Klaaskeha veritsus ehk vitreous hemorrhage on seisund, kus siledus klaaskehasse, mis täidab silma suuremat osa. See ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom või tüsistus mõnel teisel põhjusel. Kuigi kergeid veritsusi võib ise lahti neelata, võivad ulatuslikumad verevalumid põhjustada järsu nägemise halvenemise või isegi pimeduse ning nõuavad arstiabi, et vältida jäävaid kahjustusi.
Klaaskeha on läbipaistev, klaasitaolise koostisega gel, mis täidab silmamuna suurema osa, annab sellele kuju ja hoiab võrkkesta paigal. Klaaskeha veritsus tähendab vere sattumist just sellesse klaaskehasse. Veri pärineb tavaliselt võrkkesta (retina) veresoonte kahjustusest. Kuna klaaskeha on läbipaistev, takistab vere olemasolu valguse teed võrkkestani, põhjustades nägemishäireid. Seisund võib olla erineva raskusastmega – alates kergetest udustest laikudest kuni täieliku nägemise kaotuseni.
- Äkiline nägemise udustumine või hägune nägemine.
- Mustade või punakate laikude, niitide, võrgustike või "kärbeste" (muskoidide) ilmumine nägemisväljas, mis liiguvad silma liigutamisel.
- Nägemise järsk langus, mis võib olla osaline või täielik.
- Valgussähvatuste või välkude nägemine (fotopsia), eriti servalisel nägemisväljal.
- Valu silmas – see esineb harva, kui veritsuse põhjus ei ole trauma või silma sisese surve tõus.
- Värvuse moonutused (näiteks kõik näib olevat punakas või tumedam).
Klaaskeha veritsuse kõige levinumad põhjused on seotud võrkkesta veresoonte kahjustusega.
Peamised põhjused:
1. Diabeetiline retinopaatia: Diabeetil kahjustus võrkkesta veresoontele on kõige sagedasem põhjus. Haprad uued veresooned (neovaskularisatsioon) võivad kergesti lõhkeda ja verd valada.
2. Võrkkesta rebenemine või detšment: Võrkkesta rebend võib kahjustada veresooni, mis põhjustab verejooksu.
3. Silmatrauma: Löök või läbistav vigastus silmale võib purustada veresooni.
4. Võrkkesta veinitrombus (oklusioon): Võrkkesta pea-veeni ummistus võib põhjustada verejooksu.
5. Silma tagumise poolse uveiidi (põletik) tüsistused.
Muud riskitegurid:
- Vanus: Klaaskeha muutub vananedes vedelamaks ja võib võrkkestast lahti rebeneda (tagumine klaaskeha detšment), mis võib kahjustada veresooni.
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon).
- Veritsushäired või antikoagulantide (verihabrastavate ravimite) tarvitamine.
- Silmaoperatsioonide järeltüsistused.
Kuna veri klaaskehas võib takistada otsest võrkkesta vaatlust, kasutatakse mitmeid meetodeid.
Peamised uuringud:
- Visuaalne teravuse kontroll: Nägemise täpsuse hindamine.
- Silmapõhja (funduskopiline) läbivaatus: Oftalmoloog proovib silmatera kaudu vaadata võrkkesta. Kui veri on tihe, ei pruugi võrkkesta näha.
- Silma ultrasonograafia (B-skaneerimine): See on kõige olulisem meetod tiheda veritsuse korral. Ultraheli võimaldab hinnata võrkkesta seisundit, tuvastada rebendid või teised struktuurid, mida ei näe läbi vere.
- Optiline koherentsitomograafia (OCT): Võimaldab detailset võrkkesta ja klaaskeha piirkonna skaneerimist, et näha peenemaid kahjustusi.
- Fluorestseiniangiograafia: Veresoonte kontrastuuring, mis aitab tuvastada lekkivaid soonesid (nt diabeetilise retinopaatia puhul).
- Üldised terviseuuringud: Veretõus, glükoositaseme kontroll diabeedi välistamiseks või kinnitamiseks.
Ravi sõltub täielikult veritsuse põhjusest, ulatusest ja selle mõjust nägemisele. Eesmärk on peatada verejooks, võimalusel kõrvaldada klaaskehas olev veri ja ravida alusega haigus.
Valikud:
- Järelvaatlus: Väikesed, osaliselt läbipaistvad veritsused võivad ise neelduda mõne nädala või kuu jooksul. Sel juhul soovitatakse vaid puhkust ja jälgimist.
- Alusehaiguse ravi: Näiteks diabeetilise retinopaatia laserravii (panretinaalne fotokoagulatsioon) või intravitreaalne ravimisüssitus (nt VEGF-inhibiitorid), et kuivatada hapraid uusi veresooni ja takistada uut veritsust.
- Vitrektoomia: See on kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse verestunud klaaskeha ja asendatakse see erilise soolalahusega või gaasiga. See on peamine ravimeetod ulatuslike või pikaajaliste veritsuste korral, mis ise ei neeldu, või kui on kaasnev võrkkesta rebend. Operatsioon taastab läbipaistvuse ja võimaldab oftalmoloogil ravida võrkkesta alusprobleeme.
- Kriopeksia või laser: Kasutatakse võrkkesta kahjustuste (nt rebendite) sulgemiseks.
Iga järsk nägemise muutus nõuab kiiret oftalmoloogi (silmahaiguste spetsialisti) konsultatsiooni. Eriti kiireloomulised on järgmised olukorrad (punased lipud):
- Äkiline, ujunud mustade täppide, niitide või laikude ilmumine suures koguses.
- Nägemise järsk udustumine või hägustumine, mis ei kao mõne tunni jooksul.
- Valgussähvatuste või välkude ilmumine, eriti pimedas.
- Hall või must vari, mis laskub ülevalt alla nägemisvälja (see võib viidata võrkkesta detšmendile).
- Nägemise täielik kaotus ühes või mõlemas silmas.
- Veritsusega kaasnev tugev valu silmas.
Ärge oodake, et sümptomid iseenesest kaovad. Varane diagnostika ja ravi on olulised, et säilitada nägemine ja vältida püsivaid võrkkesta kahjustusi.