Enneaegne membraanide rebend

Enneaegne membraanide rebend (EER) on raseduse või sünnituse ajal esinev seisund, kus lootekotid (amnioon- ja koorionmembraanid) purunevad enne loote sünnitamist. Lootekott ja lootevesi moodustavad steriilse keskkonna, mis kaitseb lootet lööklöögi ja infektsioonide eest. Kui membraanid rebenevad enne aega, kaob see kaitse, mis võib viia looteveekatte vähenemiseni, naba venna kokkusurumiseni ja nakkuse pääsemiseni ema- ja lootevereringusse. Eriti ohtlik on olukord, kui rebend toimub enne 37. rasedusnädalat – seda nimetatakse enneaegseks enneaegseks membraanide rebendiks (PPROM).

Enneaegse membraanide rebendi täpset põhjust pole alati võimalik tuvastada, kuid see on seotud membraanide nõrgenemise või surve suurenemisega. Peamised riskitegurid on:

• Ema infektsioonid: Tuppe- või kuseteede infektsioonid (nt bakteriaalne vaginoos), mis nõrgestavad membraane.
• Eelnevad rasedus- või sünnitusprobleemid: Ajalugu enneaegsest membraanide rebendist või enneaegsest sünnitusest.
• Raseduse omadused: Mitmikrasedus, polühüdramnioon (liiga palju lootevedelikku), mis suurendab survet membraanidele.
• Ema elustiil ja tervis: Nutritsioonipuudus (eriti C-vitamiini ja vaskri puudus), suitsetamine, narkootikumide tarvitamine.
• Trauma või protseduurid: Kõhu trauma, meditsiinilised protseduurid nagu amniosüntees.
• Struktuurilised tegurid: Emakakaela puudulikkus (insuffitsientsus).

Kui on kahtlus enneaegses membraanide rebendis, viib günäkoloog läbi mitmeid teste:

1. Spekuluminspectio: Günäkoloog vaatab tuppe, et hinnata vedeliku kogust, värvi ja lõhna.

2. pH-test (Nitrasiinpaber): Lootevedelik on aluseline (pH >6.5), erinevalt happelisest tupesisaldusest või uriinist. Test võib olla positiivne, kuid võib anda vale positiivse tulemu infektsiooni korral.

3. Mikroskoopiline uuring: Proovi vaadeldakse mikroskoobi all, et näha lootevedelikule iseloomulikku 'sõrmküüslaadset' mustrit kuivamisel (ferni fenomen).

4. Ultraheliuuring (ultra sound): Saab hinnata lootevedeliku hulka (amniootiline indeks). Membraanide rebendi korral võib lootevedeliku hulk olla vähenenud. Samuti võimaldab hinnata loote arengut ja asendit.

5. Laboratoorseid teste: Vereanalüüs ema infektsioonimärkide leidmiseks (valged verelibled, CRP). Võidakse võtta proov lootevedelikust infektsiooni tuvastamiseks (amniotsentees).

Ravi sõltub oluliselt raseduse vanusest, infektsiooni olemasolust ja loote seisundist. Põhiprintsiibid on:

• Hospitaliseerimine ja jälgimine: Enamikul juhtudel on vaja haiglas viibimist rangema jälgimise jaoks.
• Antibiootikumiravi: Määratakse profülaktiliselt, et ära hoida infektsioone nii emal kui lootel (nt penitsilliini rühma antibiootikumid).
• Kortikosteroidid (süstid): Kui rasedus on alla 34 nädala, määratakse need kiirendama loote kopsude valmimist, vähendamaks enneaegse sünnituse tüsistusi.
• Tokolüüs (sünnituse pidurdamine): Võidakse kasutada lühiajaliselt (24-48 tundi), et võimaldada kortikosteroidide toime avalduda.
• Sünnituse stimuleerimine (indutseerimine): Kui rasedus on piisavalt küps (üle 37 nädala), soovitatakse tavaliselt sünnitust stimuleerida 24-48 tunni jooksul pärast rebendit, et vähendada infektsiooniriski.
• Loote seisundi jälgimine: Regulaarne kardiotokograafia (KTG) loote südame löökide jälgimiseks.
• Puhkus: Soovitatakse voodirežiimi ja füüsilise koormuse vältimist.

Koheselt konsulteerige günäkoloogi või söötke sünnitusmajja, kui:

• Tunnete äkki selget vedeliku voogu või pidevat tilkumist tuppe – isegi kui see on väike hulk.
• Kahtlete, kas tegemist on lootevedelikuga – parem on see kontrollida lasta.
• Vedelikul on halb (hapukas) lõhn või see on rohekas või verega segunenud.
• Tekib palavik, külmavärinad, kõhuvalu või tugevad krambid.
• Märkate loote liigutuste olulist vähenemist või muutust.

Ärge oodake hommikuni või oma tavaarsti aega. Enneaegne membraanide rebend on meditsiiniline erakorraline seisund, mis nõuab kiiret hindamist. Ärge kasutage tampoone või dušši, see võib viia infektsioonini.