Tsirkuleeriv vähiraku DNA (ctDNA)
Tsirkuleeriv vähiraku DNA (ctDNA) test on uudne vedeliku biopsia meetod, mis võimaldab tuvastada vähirakkude poolt vereringesse eraldatud DNA fragmente. See mitteseotud diagnostikameetod annab võimaluse jälgida vähihaiguse kulgu, ravivastust ja võimalikke retsidive reaalajas ning minimaalse invasiooniga patsiendile.
Kus seda uuringut tehakse?
- Tsirkuleeriv vähiraku DNA (ctDNA) on vähirakkude poolt vabastatud DNA tükid, mis liiguvad vereringes.
- See kannab vähirakkudele omaseid geneetilisi mutatsioone ja muutusi, mis võivad olla spetsiifilised teatud vähitüüpidele.
- ctDNA analüüs võimaldab mitteinvasiivset vähidiagnostikat ja monitoorimist ilma tavapäraseid biopsiaid võtmata.
- ctDNA eraldub vähirakkudest nende apoptoosi (programmeeritud rakusurm) või nekroosi (kahjustunud rakkude lagunemine) käigus.
- Seda võib leida erinevates kehavedelikes, kuid kõige sagedamini analüüsitakse seda perifeersest verest.
- Tsirkuleeriva vähiraku DNA kontsentratsioon veres võib olla seotud kasvaja massi ja aktiivsusega.
- Testi jaoks võetakse patsiendilt tavaliselt 10-20 ml venoosset verd spetsiaalsesse torukesse, mis sisaldab koagulatsiooni takistavaid aineid.
- Veriproov saadetakse laborisse, kus tsentrifugeerimise abil eraldatakse plasma või seerum.
- Järgnevalt eraldatakse plasmas olev vaba DNA (sh ctDNA) ja see analüüsitakse meetoditega nagu next-generation sequencing (NGS) või PCR, et tuvastada spetsiifilisi mutatsioone või muid geneetilisi muutusi.
- Tulemused dešifreeritakse ja tõlgendatakse, võrreldakse teadaolevate vähimarkerite andmebaasidega.
- Testi jaoks ei ole tavaliselt vaja erilist ettevalmistust nagu nälgimine.
- Oluline on teavitada arsti võttehetkel võetavatest ravimittest, kuna mõned ravimid võivad mõjutada tulemust.
- Proovi võtmiseks pole vaja hospitaliseerimist, proov võib võtta ambulatoorselt.
- Positiivne tulemus näitab, et veres on tuvastatud vähirakkudele omaseid geneetilisi muutusi. See kinnitab vähihaiguse olemasolu organismis.
- Tulemus võib viidata kasvaja aktiivsele kasvule, paljunemisele või haiguse edasisele levikule (metastaseerumisele).
- Positiivne ctDNA võib olla märk varajasest retsidiivist või ravile mittevastamisest, isegi enne kui muud kliinilised või radioloogilised märgid ilmnevad.
- Kasutatakse personaalse ravi valikul, et tuvastada spetsiifilisi sihtmärke, mida saaks ravida sihtravimitega (näiteks EGFR, BRAF mutatsioonid).
- Võimaldab haiguse dünaamilist jälgimist ja ravi efektiivsuse hindamist reaalajas.
- Negatiivsest positiivseks muutumine võib olla varajane märk haiguse progresseerumisest.
- Pärast vähidiagnoosi kinnitamist, et leida spetsiifilisi mutatsioone sihtravimi määramiseks.
- Haiguse kordumise (retsidiivi) varaseks tuvastamiseks pärast algset ravi.
- Ravi efektiivsuse hindamiseks tsüklite vahel või ravi lõppedes.
- Juhtudel, kui traditsiooniline kudede biopsia on meditsiinilistel põhjustel riskantne või võimatu.
- Metastaatilise vähihaiguse korral, et hinnata haiguse heterogeensust ja leida uusi ravivõimalusi.
- Onkoloog - vähihaiguste diagnoosimise ja ravi planeerimise kontekstis.
- Hematoloog - verevähkide (leukoomia, lümfoom) puhul.
- Onkogeneetik - geneetilise nõustamise ja pärilike riskide hindamisega seotud juhtudel.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
10Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!