Lisa kliinik

Klonidiini stimulatsioonitest

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Klonidiini stimulatsioonitesti normid
Üldine
Tavaline (piisav) vastus: Kasvuhormooni (GH) tase peaks stimulatsiooni järgselt tõusma üle 7 µg/L (või 20 mIU/L). Täpsed võrdlusvahemikud võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist.
Mehed
Normid on tavaliselt samad nii meestel kui naistel.
Naised
Naistel võivad hormonaalsed tsüklid ja rasedus mõjutada tulemusi, mistõttu tuleb tulemusi tõlgendada koos kliinilise pildiga.

Näitaja kohta

Klonidiini stimulatsioonitest on funktsionaalne meditsiiniline uuring, mille eesmärk on hinnata kasvuhormooni (GH) sekretsiooni võimet. Testi kasutatakse peamiselt kasvuhormooni puudulikkuse või hüperpituitarismi kahtluse korral nii lastele kui täiskasvanutele.

Funktsioon
  • Hindab kasvuhormooni (GH) eritumise reservi ja tundlikkust.
  • Kasutatakse hüpofüüsi-eesnäärme telje (hüpotalamuse-hüpofüüsi-telje) funktsiooni hindamiseks.
  • Annab olulist teavet kasvuhäirete, luude arengu või metabolismi häirete diagnostika jaoks.
Põhimõte
  • Klonidiin on alfa-2-adrenergiline agonist, mis stimuleerib kasvuhormooni vabastava hormooni (GHRH) eritumist hüpotalamusest.
  • Testi käigus mõõdetakse vereseerumi kasvuhormooni taset enne ja kindlate ajavahemike järel pärast klonidiini manustamist.
  • Ebaadekvaatne kasvuhormooni tõus viitab tavaliselt kasvuhormooni puudulikkusele.
Ettevalmistus
  • Uuring tehakse hommikul tühja kõhuga (8-12 tundi ei tohi süüa ega juua, välja arvatud vesi).
  • Enne testi tuleb vältida füüsilist koormust ja stressi.
  • Paljud ravimid võivad mõjutada tulemust, seega tuleb arstiga kooskõlastada nende ajutine katkestamine.
Protseduur
  • Alguses võetakse basaalne vereproov kasvuhormooni mõõtmiseks (nullpunkt).
  • Seejärel manustatakse patsiendile klonidiini tablett või (harvem) süsti teed.
  • Järgmised vereproovid võetakse tavaliselt 30, 60, 90 ja 120 minutit pärast klonidiini manustamist.
  • Kogu protseduuri vältel patsient puhkab, et minimeerida stressi mõju.
Võimalikud põhjused
  • Hüperpituitarism (liigne kasvuhormooni tootmine) - näiteks akromegaalia algstaadiumid.
  • Mõned neuroendokriinsed tumourid, mis mõjutavad hüpotalamust.
  • Ravis kasutatavate ravimite vastumõju või indiviidne tundlikkus.
Peamised põhjused
  • Kasvuhormooni puudulikkus (GHD) - omastatud või kaasasündinud.
  • Hüpofüüsi ebaülesanne (nt. hüpopituitarism).
  • Hüpotalamuse kahjustused (nt. trauma, põletik, kasvaja).
  • Pikaajaline glükokortikoidide ravi või krooniline stress.
Peamised meditsiinilised olukorrad
  • Laste kasvumajapidamise häired või kasvupiiratus.
  • Kahtlus kasvuhormooni puudulikkusele täiskasvanutel (väsimus, lihaste nõrkus, luutiheduse vähenemine).
  • Hüpofüüsi või hüpotalamuse kahjustuse hindamine pärast peatraumat, kirurgiat või kiiritusravi.
  • Erinevate endokriinsete sündroomide (nt. Turneri sündroom) seire.
Soovitatav konsulteerida spetsialistiga
  • Endokrinoloog
  • Lasteendokrinoloog või lastearst
  • Geneetik või eriarst haruldaste haiguste korral

Seotud uuringud

Kasvuhormoon (STH)
complementary
Insuliinisarnane Kasvufaktor 1 (IGF-1)
complementary
Kasvuhormooni stimulatsioonitest
confirmatory
Kasvuhormooni pärssimistest
confirmatory

Seotud haigused

Hüpopituitarism 80% Akromegaalia 75% Gigantism 70% Hüpofüüsi adenoom 65%

Otsi näitajat