Glükagooni stimulatsioonitest
Glükagooni stimulatsioonitest on spetsiaalne endokrinoloogiline test, mille käigus hinnatakse kõhunäärme beetarakeste funktsiooni ja insuliini tootmist. Seda kasutatakse peamiselt insuliini defitsiidi või teatud hormonaalsete häirete diagnoosimiseks. Testi käigus manustatakse glükagooni ja mõõdetakse insuliini või teiste hormoonide tasemeid veres.
Kus seda uuringut tehakse?
- Hindab kõhunäärme beetarakeste võimet toota insuliini.
- Kasutatakse insuliini defitsiidi (nt. 1. tüüpi diabeedi) kahtluse korral.
- Võib aidata hinnata teatud vähi- või hormonaalseid seisundeid.
- Test tehakse tavaliselt näljasele patsiendile.
- Enne glükagooni manustamist võetakse veri taustaks.
- Pärast glükagooni süstimist võetakse vereproovid korduvalt kindla aja järel.
- Analüüsitakse insuliini, C-peptiidi ja/või glükoosi taset.
- Patsient peab olema näljane (tavaliselt 8-12 tundi).
- Kavandatud ravimeid (eriti diabeediravimeid) tuleb kooskõlastada arstiga.
- Testi ajaks tuleb vältida füüsilist pingutust ja stressi.
- Patsient on kogu testi vältel jälgitav (haiglas või ambulatoorselt).
- Võetakse baasvereproov (nullpunkt).
- Manustatakse glükagooni süstina veeni.
- Vereproove võetakse tavaliselt 0, 2, 4, 6, 10 ja/või 20 minuti järel glükagooni manustamisest.
- Proovid saadetakse laborisse insuliini, C-peptiidi ja glükoosi analüüsiks.
- Insuliinivastuse liigne tõus võib viidata beetarakkude hüperfunktsioonile.
- Võib esineda insuliinoma (insuliinitootevähk) kahtlusel.
- Mõned süsteemsed haigused võivad põhjustada tundlikkust glükagoonile.
- Insuliinoma (harva).
- Beetarakkude hüperplaasia.
- Insuliiniresistentsuse varajane faas.
- Puuudulik insuliini või C-peptiidi tõus viitab beetarakkude kahjustusele või defitsiidile.
- See on 1. tüüpi diabeedi iseloomulik leid.
- Pikaajaline 2. tüüpi diabeet võib põhjustada beetarakkude ammustumist.
- 1. tüüpi diabeet.
- Pikaaegne 2. tüüpi diabeet beetarakkude kurnatusega.
- Kõhunäärme põletik (pankreatiit) või eemaldamine.
- Autoimmunsed haigused (nt. anti-GAD antikehad).
- 1. tüüpi diabeedi kahtlus või kinnitamine.
- Hüpoglükeemia (madal veresuhkur) põhjuse väljaselgitamine.
- Beetarakkude funktsiooni hindamine pankreatiidi või kõhunäärmeoperatsiooni järel.
- Insuliinoma (insuliinitootevähk) diagnostika.
- Endokrinoloog (siseseernete eriarst).
- Diabeedispetsialist.
- Internist või perearst kahtluse korral.
| Üldine | Normaalsed väärtused sõltuvad kasutatavast labori meetodist, patsiendi vanusest ja terviseseisundist. Allpool on toodud üldised suunised (näitlikustamiseks). |
|---|---|
| Meestele | Tavaliselt on normaalne insuliini tõus (C-peptiidi) glükagooni manustamisele: peale 6 minutit > 0,6 nmol/l. |
| Naistele | Tavaliselt on normaalne insuliini tõus (C-peptiidi) glükagooni manustamisele: peale 6 minutit > 0,6 nmol/l. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Glükagooni stimulatsioonitest langeb
2Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!