Lisa kliinik

Glükagooni stimulatsioonitest

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Glükagooni stimulatsioonitest normid
Üldine
Normaalsed väärtused sõltuvad kasutatavast labori meetodist, patsiendi vanusest ja terviseseisundist. Allpool on toodud üldised suunised (näitlikustamiseks).
Mehed
Tavaliselt on normaalne insuliini tõus (C-peptiidi) glükagooni manustamisele: peale 6 minutit > 0,6 nmol/l.
Naised
Tavaliselt on normaalne insuliini tõus (C-peptiidi) glükagooni manustamisele: peale 6 minutit > 0,6 nmol/l.

Näitaja kohta

Glükagooni stimulatsioonitest on spetsiaalne endokrinoloogiline test, mille käigus hinnatakse kõhunäärme beetarakeste funktsiooni ja insuliini tootmist. Seda kasutatakse peamiselt insuliini defitsiidi või teatud hormonaalsete häirete diagnoosimiseks. Testi käigus manustatakse glükagooni ja mõõdetakse insuliini või teiste hormoonide tasemeid veres.

Funktsioon
  • Hindab kõhunäärme beetarakeste võimet toota insuliini.
  • Kasutatakse insuliini defitsiidi (nt. 1. tüüpi diabeedi) kahtluse korral.
  • Võib aidata hinnata teatud vähi- või hormonaalseid seisundeid.
Käik ja tehnika
  • Test tehakse tavaliselt näljasele patsiendile.
  • Enne glükagooni manustamist võetakse veri taustaks.
  • Pärast glükagooni süstimist võetakse vereproovid korduvalt kindla aja järel.
  • Analüüsitakse insuliini, C-peptiidi ja/või glükoosi taset.
Ettevalmistus
  • Patsient peab olema näljane (tavaliselt 8-12 tundi).
  • Kavandatud ravimeid (eriti diabeediravimeid) tuleb kooskõlastada arstiga.
  • Testi ajaks tuleb vältida füüsilist pingutust ja stressi.
Protseduur
  • Patsient on kogu testi vältel jälgitav (haiglas või ambulatoorselt).
  • Võetakse baasvereproov (nullpunkt).
  • Manustatakse glükagooni süstina veeni.
  • Vereproove võetakse tavaliselt 0, 2, 4, 6, 10 ja/või 20 minuti järel glükagooni manustamisest.
  • Proovid saadetakse laborisse insuliini, C-peptiidi ja glükoosi analüüsiks.
Võimalikud põhjused
  • Insuliinivastuse liigne tõus võib viidata beetarakkude hüperfunktsioonile.
  • Võib esineda insuliinoma (insuliinitootevähk) kahtlusel.
  • Mõned süsteemsed haigused võivad põhjustada tundlikkust glükagoonile.
Seotud seisundid
  • Insuliinoma (harva).
  • Beetarakkude hüperplaasia.
  • Insuliiniresistentsuse varajane faas.
Võimalikud põhjused
  • Puuudulik insuliini või C-peptiidi tõus viitab beetarakkude kahjustusele või defitsiidile.
  • See on 1. tüüpi diabeedi iseloomulik leid.
  • Pikaajaline 2. tüüpi diabeet võib põhjustada beetarakkude ammustumist.
Seotud seisundid
  • 1. tüüpi diabeet.
  • Pikaaegne 2. tüüpi diabeet beetarakkude kurnatusega.
  • Kõhunäärme põletik (pankreatiit) või eemaldamine.
  • Autoimmunsed haigused (nt. anti-GAD antikehad).
Peamised näidustused
  • 1. tüüpi diabeedi kahtlus või kinnitamine.
  • Hüpoglükeemia (madal veresuhkur) põhjuse väljaselgitamine.
  • Beetarakkude funktsiooni hindamine pankreatiidi või kõhunäärmeoperatsiooni järel.
  • Insuliinoma (insuliinitootevähk) diagnostika.
Kes tellib testi?
  • Endokrinoloog (siseseernete eriarst).
  • Diabeedispetsialist.
  • Internist või perearst kahtluse korral.

Seotud uuringud

Kasvuhormoon (STH)
complementary
Insuliinisarnane Kasvufaktor 1 (IGF-1)
complementary
Kasvuhormooni stimulatsioonitest
confirmatory
Kasvuhormooni pärssimistest
confirmatory

Seotud haigused

Hüpopituitarism 78% Akromegaalia 73% Gigantism 68% Hüpofüüsi adenoom 63%

Otsi näitajat