Surmahirmus (Thanatofoobia)

Kirjeldus

Surmahirmus (thanatofoobia) on pidev, ülemäärane ja sageli irratsionaalne hirm surra või surma mõtte ees. See võib tekitada sügavat angstistunnet ja segada igapäevaelu.

Surmahirmus ehk thanatofoobia on ärevushäire spetsiifiline vorm, mis keskendub surmaendale. See ei ole haruldane mure elu lõpu üle, vaid tungiv ja põhjustab olulist stressi. Hirm võib puudutada nii enda surma protsessi kui ka olemise lõppemise mõtet. Füsioloogiliselt käivitab see kehas „võitle või põgene“ reaktsiooni, põhjustades südamepekslemist, hingeldust, higistamist või iiveldust. See on keha viis hoiatada ohtude ees, kuid thanatofoobia puhul on see reaktsioon pidev ja mitte alati konkreetse ohu tõttu.

Isiklikud tegurid/Kogemused
  • Stressirohked elusündmused või traumad
  • Lähedase inimese kaotus
  • Tõsine haigus endal
  • Eksistentsiaalne kriis või usulised kahtlused
  • Taustal võib olla üldisemat ärevust
Psühholoogilised häired või muud terviseprobleemid
  • Ärevushäired (eriti generaliseerunud ärevushäire)
  • Paanikahäired
  • Depressioon
  • Hüpohondria (haigushirm)
  • Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH)
  • Posttraumaatiline stressihäire (PTSD)

Kui surmahirm ei ole ületamatu ega segä põhjalikult tegevustele, võivad aidata järgmised meetodid:

1. Tunnete äratundmine ja aktsepteerimine: Luba endal tunda hirmu ilma hukkamõistuta. Kirjuta mõtted päevikusse.

2. Teemaga tegelemine: Loe filosoofilist vaimulikku kirjandust surma kohta, et muuta see vähem hirmutavaks.

3. Teadvuse harjutused (mindfulness) ja meditatsioon: Need aitavad olla praegusel hetkel ja vähendada tuleviku hirmu.

4. Tervislik eluviis: Korrapärane uni, tasakaalustatud toitumine ja füüsiline aktiivsus parandavad üldist vaimset heaolu.

5. Toetusgrupid: Suhtlemine teistega, kellel on sarnased kogemused, võib anda lohutust.

6. Infotarbimise piiramine: Vältige pidevalt uudiseid või sisu, mis käsitleb surma või katastroofe.

7. Lõdvestumisharjutused: Sügav hingamine või lihaste lõdvestamise harjutused vähendavad ärevusega kaasnevaid füüsilisi sümptomeid.

Need meetodid ei asenda professionaalset abi, kuid võivad olla esimesed sammud paremaks.

Kui on vaja kiiret konsultatsiooni (kriisiolukord):
  • Enesetapu- või enesevigastamismõtted.
  • Püsiv ja sügav depressioon, millega ei suudeta toime tulla.
  • Paanikahoojad, mis on nii tugevad, et tekib hirm otsese eluohtu ees.
  • Hirm segab täielikult söömist, magamist või töötamist.
Kui peaksite kaaluma spetsialisti poole pöördumist:
  • Hirm mõjutab oluliselt teie elukvaliteeti ja suhteid.
  • Ilmnevad sagedased füüsilised sümptomid (näiteks südamepekslemine, lämbumistunne).
  • Hakkate vältima olulisi tegevusi (näiteks arstikülastusi, matuseid) hirmu tõttu.
  • Püüate hirmu maha suruda alkoholi või narkootikumide abil.
  • Kodustest meetoditest ei piisa, et olukorda kontrolli all hoida.