Paaniahoogus
Paaniahoogus on äkiline ja tugeva hirmu või ärevuse tunne, millega kaasnevad füüsilised sümptomid, kuigi tegelikku ohtu ei ole.
Kelle poole pöörduda?
Paaniahoogus on ärevushäire osa, mille puhul ajuteave ja keha reageerivad justkui oleks tegemist eluohtliku olukorraga, kuigi reaalset ohtu pole. Südamelöögid kiirenevad, hingamine muutub pinnaseks ja tekib tugev hirmu tunne – see on keha „põgenemine või võitlemine“ reaktsioon, mis on käivitunud viga. See võib tekkida ilma selge põhjuseta ja jättida inimese väga nõrkuks ning hirmunuks uue ataki ees.
- Püsiv stress või ärevus
- Suur emotsionaalne koormus (nt kaotused, suurte muutustega seotud stress)
- Kofeiini või stimulantide liigtarbimine
- Väsimus ja unehäired
- Mõned ravimid (nt mõned astmaravimid, dieeditabletid)
- Paaniahäire (korduvad paaniahood)
- Sotsiaalne ärevushäire või teised ärevushäired
- Kliiniline depressioon
- Mõned südame-veresoonkonna häired (nt aatriumfibrillatsioon), mis võivad esineda sarnaste sümptomitena
- Kroonilise stressiga seotud tervisehädad
- Hüpoglükeemia (madal veresuhkur)
1. Hingamise kontrollimine: Püüdke teha aeglastid sissehingamisi kõhupiirkonda (4 sekundit sisse, hoidke 2 sekundit, 6 sekundit välja). See reguleerib südamelööke ja lõdvestab närvisüsteemi. 2. Maandumise tehnikad: Kesenduge viiele asjale, mida näete, neljale, mida kuulete, kolmele, mida tunnete, kahele, mida lõhnate, ja ühele, mida maitsete. See toob tagasi olevikku. 3. Lihtsustage keskkonda: Eemalduge rahvarohketest kohtadest, leidke vaikne nurk. 4. Lõdvestuge lihaseid: Pingutage ja lõdvestage erinevaid lihasrühmi, alates näost kuni jalatallani. 5. Ärge võidelge atakiga: Tuletage meelde, et see on ajutine, ohutu reaktsioon ja see möödub. 6. Pikaajaline hoolitsus: Vähendage kofeiini, harjutage regulaarselt, praktiseerige meelerahu tehnikaid (nt meditatsioon) ja jälgige une kvaliteeti.
- Esimene kord, kui tekib paaniahoo sarnane tugev hirmukohtumine – on oluline välistada südame või muud füüsilised probleemid (nt südamerike).
- Kui paaniahood on väga sagedased (näiteks mitu korda nädalas) ja segavad igapäevaelu töötamisel, õppimisel või suhtlemisel.
- Kui hoo ajal või pärast seda tekivad valu või rõhumine rinnus, hingamiseristused, pearinglus või teadvusehäired – need võivad osutada füüsilisele haigusele.
- Pärast paaniahoogu tekivad mõtted enese või teiste kahjustamise kohta.
- Kui iseseisev toimetulek (kodused meetodid) ei anna piisavat leevendust ja hirm atakkide ees muutub pidevaks.
Seotud uuringud: Paaniahoogus
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Kuvatakse 12 tähtsaimat 40 seotud uuringust.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!