Kuulen halvemini
Kirjeldus
See on sümptom, mille korral inimene tunneb, et ta kuuleb helisid halvemini kui tavaliselt või et kuulmine on muutunud ebaselgeks. See võib esineda ühes või mõlemas kõrvas ning olla ajutine või püsiv.
Kuulmise halvenemine (meditsiinilises terminoloogias hypoacusis) tähendab, et helide tajumise lävi on tõusnud. Inimene võib tunda, et peab heli valjemini kuulmiseks või et kõne muutub kohmaka ja ebaselge. Kuulmise füsioloogia põhineb helilainete edastamisel väliskõrva kaudu trummikile, seejärel keskkõrva luukestesse ja edasi sisekõrva kuulmiskannakusse, kus signaalid muundatakse elektrilisteks impulssideks ja edastatakse kuulmisnärvi kaudu ajju. Kui see ahel on mingis kohas katkenud – olgu selleks mehaaniline takistus (nt kõrvakannused), põletik, vedeliku kogunemine, närvikahjustus või vanusega seotud muutused – võib kuulmine halveneda.
- Kõrvakannuste (cerumen) liigne kogunemine väliskõrva kanalis
- Ajutine kuulmise nõrgenemine külmetushaiguse, nina kinnisuse või kõrva põletiku (otiidi) korral
- Vedeliku kogunemine keskkõrva tümpanoni taga (sekretoorne otiit)
- Õhurõhu järsud muutused (nt lennukis, mägedes või sukeldumisel)
- Ajutine kuulmise vähenemine pärast valju müra mõju (nt kontserdil, ehitusplatsil)
- Väsimus, stress või unepuudus, mis võivad mõjutada kuulmise teravust
- Äkiline idiopaatiline kuulmise kaotus (äratuskuulmise kaotus teadmata põhjusel)
- Meniere'i tõbi – sisekõrva seisund, mis põhjustab peapööritust, kõrvakohinat ja kuulmise langust
- Otoskleroos – keskkõrva luude liikumatuse kasv, mis pärsib heli edastamist
- Kuulmisenärvi kahjustus (nt pikaajalise müra, vanuse, mürgiste ainete või infektsiooni tõttu)
- Tumorid kuulmisnärvi või selle ümbruses (nt akustiline neurinoom)
- Pea- või kõrvatrauma (nt luumurd, trummikile perforatsioon)
- Süstemaatilised haigused (diabeet, kõrgvererõhktõbi, autoimmunhaigused)
- Mõned ravimid (nt mõned antibiootikumid, kemoterapeutilised ained), mis võivad olla ototoksilised
Kui kuulmine on äkitselt halvenenud, kuid teid ei vaeseta teised häirivad sümptomid (nt tugev valu, pearinglus), võite enne arsti juurde pöördumist proovida järgmist: 1. Puhake ja vältige valju müra. Kui olete olnud valjus keskkonnas, võib kuulmine taastuda mõne tunni või päevaga. Kasutage kaitseks mürakindlaid kõrvaklappe või kõrvatulpe. 2. Ärge proovige ise eemaldada kõrvakannuseid teravate esemetega (puik, knipp) – see võib lükata need sügavamale või kahjustada trummikile. Saate apteegist osta kõrvakannuste pehmendavaid tilginaid ja järgida tootja juhiseid. 3. Kui kuulmine on halvenenud külmetuse või allergia tõttu, võivad aidata ninaspreid või antihistamiinid, mis vähendavad turseid ja avanavad Eustachi toru. 4. Joo piisavalt vedelikku ja püüa toituda tervislikult, et toetada immuunsüsteemi. 5. Kui on valu, võib leevendada ibuprofeen või paratsetamol. Ärge kasutage antibiootikume ilma arsti määrata. Kui sümptomid ei parane 1-2 päeva jooksul või halvenevad, pöörduge perearsti või otorinolaringoloogi (kõrva-nina-kurguarsti) poole.
- Äkiline täielik või osaline kuulmise kaotus ühes või mõlemas kõrvas (eriti kui see tekib sekundite või minutite jooksul)
- Kuulmise halvenemisega kaasnev tugev peavalu, pearinglus, iiveldus või oksendamine
- Kõrvalekõrvavalu, eriti kui see on äge ja põhjustab kuulmise järsu languse
- Nägemishäired, kahekordne nägemine või nägemisvälja puudujäägid
- Näo lihaste nõrkus, kõhnumus või rike (nt silma sulgemise või kulmu kergitamise võimatus)
- Kõne häired, raskused sõnade leidmisega või kõne mõistmisega
- Kuulmise halvenemine kohe peatrauma või kukkumise järel
- Uus, äkiline või väga tugev kõrvakohin (tinnitus), eriti kui see on ainult ühes kõrvas
- Kuulmise halvenemisega kaasnevad tasakaaluhäired, kõigu- või kõnnakõikumine
- Kõrvaverejooks või selge vedeliku väljavool kõrvast (võib viidata trauma või infektsioonile)
- Kõrva- või näopiirkonna tundetuse kaotus