Igemete tagasemine (gingivaalne retsessioon)
Kirjeldus
Igemete tagasemine on protsess, mille käigus igemekoe ääris tõmbub tagasi või kahaneb, paljastades hamba juure osa. See võib anda mulje, et hambad on pikemad, ning tekitada tundlikkust külma, kuuma või magusa suhtes.
Igemed on roosad pehmed kuded, mis katavad lõualuid ja ümbritsevad hammaste aluseid, luues tiheda tihendi. Tagasemine (retsessioon) tähendab, et see igemekoe ääris liigub aeglaselt tagasi, avades hamba juure pinna, mis on tavaliselt kaetud luu ja sidemega. See juurepind on peenem kui hambavara (emalj) ja sisaldab mikroskoopilisi kanaleid (dentintuubulid), mis suhtlevad hamba närvi (pulpa)ga. Seetõttu võib paljastunud juure tundlikkus olla valulik. Tagasemine ei ole iseenesest haigus, vaid sümptom või füüsiline muutus, mis viitab aluspõhisele probleemile. Protsess on tavaliselt aeglane ja progresseeruv, mistõttu seda võib alguses märkamata jääda.
- Vanus: Loomulik vananemine võib kaasa tuua kerge tagasemise.
- Geneetika: Mõnel inimesel on geneetiliselt õrnemad või õhemad igemed, mis on vastuvõtlikumad tagasemisele.
- Liiga jõuline hammaste pesemine: Kasutamine liiga kõva harja või liiga jõuline horisontaalne hõõrumine (eriti vasakukäelistel paremal pool ja paremakäelistel vasakul pool) kulutab igemeid.
- Vale hügieen: Ebapiisav hügieen võib põhjustada kroonilist igemepõletikku (gingiviiti), mis nõrgestab kudesid.
- Tobakasuitsetamine: Nikotiin põhjustab veresoonte kokkutõmbeid, halvendades igemete verevarustust ja tervist.
- Parodontiit: Põletikuline haigus, mis hävitab hamba toetavat luud ja sidemeid. See on igemete tagasemise peamine põhjus ning võib viia hamba kaotusele.
- Hambaäärsed kahjustused: Hambakivi, sügavad hambaäärsed taskud või bakteriaalsed infektsioonid.
- Hamba vale hoidmine: Hambaklambristamine või hammaste kiristamine (bruksism) suurendab koormust igemetele.
- Halvasti sobivad hambaproteesid või kroonid: Need võivad riivata igemeid ja põhjustada pidevat traumaat.
- Hormonaalsed muutused (nt rasedus): Suurenenud tundlikkus ja põletik võivad soodustada tagasemist.
- Diabeet: Veresuhkru taseme kõikumised raskendavad infektsioonide vastu võitlemist, suurendades parodontiidi riski.
- Mõned ravimid: Näiteks vere- rõhku alandavad ravimid või antikonvulsandid, mis võivad põhjustada igemete kasvu (hüpertroofia), mis siis taganeb.
Kui tagasemine on algstaadiumis ja ei kaasne tõsise põletiku või luukahjustusega, võivad järgmised meetodid aidata olukorda stabiliseerida ja halvenemist peatada:
1. Õige hammaste puhastamise tehnika: Kasuta pehmet või keskmise karedusega hammasharja. Pese hammast ringliigutustega (mitte edasi-tagasi) ning hoid harja 45-kraadise nurga all igemete suunas. Kaalu elektrihammasharja kasutuselevõttu, millel on rõhusensor.
2. Õige hambahari: Vali harjapea, mis mahub su hambaarule mugavalt.
3. Hambaniidiga puhastamine: Kasuta hambaniiti või hambavahet igapäevaselt, et eemaldada plaak hammaste vahelt ja igemepiiridelt, kuhu harjaga ei pääse.
4. Tundlikkuse vastane hambapasta: Kasuta fluorisisaldusega hambapastat, mis on mõeldud tundlike hammaste jaoks (nt kaliumnitraadi või strontiumkloriidiga). See blokeerib juure kanaleid ja vähendab valulikkust.
5. Suuvesi: Kasuta alkoholiteta ja põletikuvastase toimega suuvett (nt klorheksiidi või tsinklaktaga), et kontrollida baktereid. Ära kasuta pikka aega, sest see võib pruunistada hambaid.
6. Toitumine: Söö C-vitamiini ja kaltsiumirohket toitu (sidruneid, rohelisi köögivilju, piimatooteid), et toetada sidekude ja luu tervist.
7. Stressi vähendamine: Vähenda hambakiristamist tekitavat stressi. Öine kaitseplaat võib aidata.
8. Tubakast loobumine: See on üks olulisimaid samme igemete vereringe ja tervise parandamiseks.
9. Regulaarsed kontrollid: Külasta hambaarsti iga 6 kuu tagant või nõuandel.
- Äge, tugev valu igemetel või lõualuudes.
- Suur paisetus, punetus või roiete teke igemetel.
- Pidev või sagedane verejooks hammaste pesemisel või hambaniidi kasutamisel.
- Hamba liigutuvus või hamba asendi muutus (näib välja lõdvem).
- Mäda eritumine hamba ja igeme vahelt või halb lõhn suus.
- Tundlikkus, mis segab söömist ja joomist ning ei leevendu tavaliste vahenditega.
- Igemete tagasemine, mis on järsku muutunud silmnähtavamaks või progresseerub kiiresti.
- Hambad tunduvad üha pikemad (juure paljastumine).
- Hammaste vahel tekivad aukud või toit jääb tihti vahele.
- Pidev metallimaitse suus või halb hingeõhk.
- Igemed on punased, paistes ja kerge puudutusega valutavad.
- Tekib tunne, nagu hambad oleksid üksteisest eemale liikunud.