Spermatocele

Spermatocele on hea- (mittekahjuline) kasvaja munandikotjas, täpsemalt epididüümi – munandi tagaküljel paikneva keerdunud torukese – piirkonnas. See on vedelikku (seemnevedelikku, spermat) sisaldav kyst, mis on ümbritsetud õhukese sidekoekestaga. Spermatocele erineb hüdrotselest, kus vedelik koguneb munandit ümbritsevasse kestaõõnde, ja varikotselest, mis on veenipaisete kimp. Spermatocele on enamasti väike, ümar või ovaalne, pehme ja liikuv moodustis, mida võib katsudes tunda munandi kohal või taga.

Spermatocele täpne põhjus pole alati teada, kuid arvatakse, et see tekib epididüümi juhade ummistumise või blokaadi tulemusena. See võib takistada seemnevedeliku normaalset voolu, põhjustades selle kogunemist ja kysti moodustumist.

Riski suurendavad tegurid hõlmavad:

• Traumat munandipiirkonnas.
• Põletikulised protsessid nagu epididümiit (epididüümi põletik) või orchiiit (munandi põletik).
• Vanus: Sagedamini esineb keskealistel meestel (30–50 aastat).
• Varasemad munandioperatsioonid või vasektoomia.
• Spermatoseel võib olla ka kaasasündinud.

Spermatocele diagnoositakse peamiselt füüsilise uuringu ja skaneerimistehnikate abil.

1. Füüsiline uuring: Uroloog või perearst katsub munandeid ja epididüümi, et tuvastada sõlme asukoht, suurus, tekstuur ja liikuvus. Heaoluline kyst on enamasti pehme, sile ja selgelt eristatav munandist endast.

2. Munandite ultarahe (skrotumiultrahe): See on peamine kinnitav uuring. See on kiire, valu- ja kiirgusvaba meetod, mis võimaldab visuaalselt eristada spermatoseeli teistest skrotumi moodustistest nagu hüdrotseel, varikotseel või harvemini kasvajad. Ultrahelipilt näitab kysti täpset asukohta, suurust ja sisu.

3. Valgusläbipaistvuse testimine: Vaatluse käigus võib arst valgusvihu kasutada, et näha, kas moodustis on läbipaistev (vedelikku sisaldav), mis viitab kystile.

Enamik spermatoseeleid ei vaja ravi, kuna need on väikesed ja sümptomita.

• Jälgimine ("vaatle ja oota"): Kui spermatoseel ei põhjusta valu ega muret, soovitatakse regulaarseid kontrolluuringuid, et jälgida selle suuruse muutusi.
• Kirurgiline ravi (Spermatoseelektoomia): Operatsiooni kaalutakse juhul, kui:
• Kyst on suur ja põhjustab valu või olulist ebamugavust.
• See on märgatavalt muutunud või tekib kahtlus heaolulisuse kohta.
• See põhjustab patsiendile suurt psühholoogilist muret.

Operatsiooni käigus eemaldatakse kyst ja võimalusel säilitatakse epididüüm. See on enamasti väikese riskiga protseduur, kuid võib kaasneda harvade võimalike kõrvaltoimetega nagu veresus, infektsioon või epididüümi kahjustus, mis võib mõjutada viljakust.

• Aspiratsioon ja skleroteraapia: Kysti vedeliku eemaldamine nõlaga ja kemikaali sissepumpamine on võimalik, kuid seda tehakse harva, kuna on suur tõenäosus, et kyst täitub uuesti ja protseduur võib põhjustada põletikku.

Soovitatav on konsulteerida arstiga (pere- või uroloogiga) järgmistel juhtudel:

• Kui tunned munandites või skrotumis uut sõlme, paistetust või massi.
• Kui olemasolev moodustis muutub suuremaks, kõvemaks või valusamaks.
• Kui tekib äge valu munandipiirkonnas (võib olla ka keeramise märk, mis on kirurgiline erakorraline seisund!).
• Kui kahtled skrotumis leidu olemuses või kui see tekitab sind mure.

HÄDAJUHTUM – KOHE ARSTI JUURDE!: Kui tekib äkiline, tugev valu munandis, millega kaasneb oksendamine, palavik või skrotumi nahavärvuse muutus (punasus, sinakas värvus). Need võivad olla munandikeerdumi märgid, mis nõuab kohest kirurgilist sekkumist.