Diploopia

Diploopia on nägemishäire, mille korral tekib kahe eraldi kujutise tunne ühe objekti asemel. Häire võib olla põhjustatud silmamunade liigutuste koordinatsioonihäirest (binokulaarne diploopia) või ühe silma probleemidest (monokulaarne diploopia). Kui mõlemad silmad ei suuda täpselt samale punktile suunata, saadab iga silm ajju veidi erineva kujutise, mis teadvuses ei ühine üheks selgeks pildiks. See on tihti seotud silmalihaste, nende innervatsiooni või nende juhtivate ajukeskuste talitlushäiretega.

Diploopia põhjused on väga mitmekesised ja võivad tuleneda silmade, närvi- või lihassüsteemi talitlushäiretest.

Peamised põhjused:

• Silmalihaste häired: Strahismus (kõõrssilm), Graves’i tõbi (kilpnäärme haigus), müastenia gravis (lihasjõuetus).
• Närvi kahjustused: III, IV või VI peaaju närvi halvatus (nt diabeetilise neuropatia, infektsiooni või survetõve tõttu).
• Kesknärvisüsteemi kahjustused: Insult, trauma, kasvajad, multiple skleroos, aneuurism ajus.
• Silma struktuuriprobleemid: Katarakt, ebaõige murdumisvigade parandus, kaenlaõõne trauma.
• Süsteemsed haigused: Diabeet, hüpertensioon, autoimmuunhaigused (nt lupus).

Riskitegurid: Vanus (eakad ja lapsed), kraniaal-trauma ajalugu, diabeet, alkoholi liigtarbimine, teatud ravimid, perekonnanäitud.

Diploopia põhjuste väljaselgitamine nõuab põhjalikku interdistsiplinaarset uuringut.

Kliiniline hindamine:

1. Anamnees ja silmavaatlus: Detailne küsitlus sümptomite olemuse, ajastuse ja kaasnevate tegurite kohta.

2. Nägemisfunktsiooni testimine: Katketest, et teha kindlaks, kas diploopia on monokulaarne või binokulaarne. Silmaliigutuste ja nende ulatuse hindamine.

3. Neuroloogiline uuring: Reflekside, tunnetuse ja koordinatsiooni kontroll, et välistada kesknärvisüsteemi kahjustus.

Aparatuursed ja laboriuuringud:

• Kujutisuuringud: Peaaju ja silmaorkide magnetresonantstomograafia (MRI) või arvutitomograafia (CT) kahjustuste või kasvajate tuvastamiseks.
• Veretööd: Vereglükoosi, kilpnäärme funktsiooni, autoantikehade tasemete määramine.
• Spetsialiseeritud nägemistestid: Prismatestid, elektromüograafia (EMG) lihaste talitluse hindamiseks.

Ravi strateegia sõltub täielikult diploopia põhjusest. Eesmärk on võimalusel kõrvaldada alusehaigus ja taastada üksiknägemine.

Mittekirurgilised meetodid:

• Optilised abivahendid: Prismaläätsed prillides, mis ühendavad kaks kujutist üheks, ajutiselt või püsivalt.
• Ortoptika ja pleoptika: Silmaharjutused koordinatsiooni parandamiseks.
• Farmakoloogiline ravi: Antibiootikumid infektsiooni korral, kortikosteroidid põletiku korral (nt multiple skleroosi puhul), antikolinetergilised tilgad müastenia gravis'e korral.
• Haiguse alusehaiguse kontroll: Näiteks glükeemiaseisundi korrigeerimine diabeediga patsientidel.

Kirurgilised meetodid:

• Silmalihaste operatsioon: Liigsete lihaste nõrgendamine või nõrkade lihaste tugevndamine silmade joonduse parandamiseks.
• Neurokirurgia: Kui põhjuseks on kasvaja või aneuurism, mis surub närvile.

Mõnel juhul, kui põhjust ei saa kõrvaldada, võib patsient õppida elama kahekordse nägemisega või katta ühe silma, et sümptomit vähendada.

Kahekordne nägemine võib olla erakordse kiireloomulise seisundi märk. Pöörduge arsti poole KOHE, kui:

• Diploopia tekib järsku ja ootamatult, eriti pärast peatraumat.
• See on kaasas tugeva peavaluga, iivelduse, kõnehäirete, näonärvi halvatusega või keha ühe poole nõrkusega (võib viidata insuldile).
• Sümptomid halvenevad kiiresti.
• Kahekordne nägemine on püsiv ja segab igapäevategevusi.
• Tekib lisaks silmapaina, punetuse või nägemise järsk halvenemine.

Isegi kui sümptomid on ajutised või tulevad ja lähevad, on oluline saada professionaalne hindamine, et välistada tõsised põhjused.