Vere leidumise uuring

Kvantitatiivne · cells/µL

Näitaja kohta

Vere leidumise uuring (hematuria test) on laboratoorne analüüs, mille eesmärk on tuvastada vere olemasolu kusemahus. See võib olla märk erinevatest neerude, kusejuhade või kuse-eeltete seisunditest. Uuring võib olla kas kiirtest, mida tehakse testribaga, või täpsem mikroskoopiline analüüs.

Funktsioon
  • Tuvastab vere olemasolu kusemahus (hematuria).
  • Võimaldab eristada makroskoopilist hematuriat (vere on nähtav palja silmaga) ja mikroskoopilist hematuriat (vere rakke näeb ainult mikroskoobi all).
Põhiteave
  • Hematuria ei ole ise haigus, vaid sümptom, mis võib viidata alusevale terviseprobleemile.
  • Vere allikaks võivad olla neerud, kusejuhad, põis või teised kuseelundid.
Protseduur
  • Uuringuks kogutakse tavaliselt keskmine kusevoolu osa (keskmine kusemahuti) hommikusel kusel.
  • Kusemahuti peab olema steriilne. Enne kogumist on oluline hoolikas isiklik hügieen.
  • Kusemahuti kantakse kiiresti laborisse analüüsiks. Testribaga analüüs annab tulemuse mõne minuti jooksul, mikroskoopilist analüüsi teeb laborant.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb vältida raskekujulist füüsilist koormust, sest see võib põhjustada mikroskoopilist hematuriat.
  • Mõned ravimid (nt aspiriin, mõned valuvaigistid) võivad mõjutada tulemust, seetõttu on oluline arstile neist teada anda.
  • Naistel ei tohiks uuringut teha menstruatsiooniperioodil, et vältida vererakkude sattumist kusemahusse.
Levinumad põhjused
  • Kuse-eeltete infektsioonid (nt tsüstiit)
  • Neerukivid
  • Neerude või kusejuhade pahaloomulised või healoomulised kasvajad
  • Neerude põletikulised haigused (nt glomerulonefriit)
  • Kuseelundite trauma
Muud võimalikud tegurid
  • Mõned pärilikud haigused (nt polütsüstilised neerud)
  • Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
  • Mõned ravimid, eriti veri vedeldavad (antikoagulandid)
  • Ebaselge põhjusega mikroskoopiline hematuria, mis võib olla püsiv, kuid kahjutu
Peamised sümptomid ja olukorrad
  • Punase, roosa või kollakaspruuni kuse ilmnemine (makroskoopiline hematuria).
  • Valu kõhu- või selja-alasel piirkonnal, eriti küljel.
  • Valulik või sagedane kusemine.
  • Juhuslik leid teiste tervisekontrollide käigus (nt mikroskoopiline hematuria töötervishoiu uuringul).
  • Patsiendid, kellel on perekonnas anamneesis neerukasvaja või pärilik neeruhaigus.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Uroloog (kuse-elundite eriarst)
  • Nefroloog (neerude eriarst)
  • Perearst või sisehaiguste eriarst esmase diagnoosi selgitamiseks