Uriini nitriidid
Uriini nitriidide test on kiiranalüüs, mille abil tuvastatakse uriinipühis bakteriaalse infektsiooni võimalikkust. See põhineb asjaolul, et paljud uriiniteed infektsiooni põhjustavad bakterid muudavad uriinis leiduva nitraadi nitriidideks. Testi tulemus võib olla kas positiivne või negatiivne.
- Nitriidid on keemilised ühendid, mida uriinis tavaliselt ei leita olulises koguses.
- Need tekivad, kui teatud tüüpi bakterid (nt Escherichia coli) muudavad uriinis oleva toiduainetel põhineva nitraadi nitriidideks.
- Seetõttu on nitriidide olemasolu uriinis tugev näitaja bakteriaalse uriinipühikute infektsiooni kohta.
- See on kvalitatiivne test, mida tehakse kas testribade või laboratoorsete meetoditega.
- Tulemus interpreteeritakse kui 'positiivne' (nitriidid tuvastatud) või 'negatiivne' (nitriide ei tuvastatud).
- Test ei näita konkreetset bakteriliiki ega antimikroobset tundlikkust.
- Uuringuks kogutakse tavaliselt keskvoolu uriiniproov steriilsesse anumasse.
- Proov kantakse testribale või saadetakse analüüsiks laborisse.
- Testriba muudab värvuse teatud aja jooksul, mis näitab nitriidide olemasolu või puudumist.
- Tulemus on saadav tavaliselt mõne minuti jooksul.
- Soovitatav on koguda hommikust esimust uriiniprotsenti, kuna bakteritel on olnud aega öö jooksul nitraate muundada.
- Enne proovi kogumist tuleb teha põhjalik genitaalpiirkonna hügieen.
- Mõned toidud (nt rohelised lehtköögiviljad) võivad sisaldada palju nitraate, kuid see ei mõjuta testi täpsust oluliselt.
- Bakteriaalne uriinipühikute infektsioon (nt tsüstiit, püelonefriit).
- Infektsiooni põhjustavad bakterid, mis on võimelised nitraate redutseerima (nt E. coli, Proteus, Klebsiella, Enterobacter).
- Positiivne tulemus viitab suure tõenäosusega bakteriaalsele kuseinfektsioonile.
- See vajab kinnitamist teiste uuringutega, nagu uriinikultuur ja antimikroobse tundlikkuse test.
- Valepositiivne tulemus võib olla harv, kuid võib tekkida mõnede ravimite (nt fenatsütiin) või vere lisandumise tõttu uriini.
- Kuselemine valu või kipitamisega (düsüuria).
- Sagedamini kuseajamise vajadus.
- Kuse tegemise ajal tugev tung (ürgentne kuseajamise vajadus).
- Pimedane, löhna või verd sisaldav uriin.
- Alakõhu valu või tagumiku piirkonna valud.
- Naised, kellel on kuseinfektsiooni anamnees (eriti rasedad naised).
- Diabeetiga patsiendid.
- Vanurid, kellel võivad olla ebatüüpilised sümptomid.
- Patsiendid, kellel on kusevoolu takistus (nt eesnäärme suurenemine).
- Perearst (perearst) sümptomite hindamisel.
- Uroloog (uroloog) või nefroloog (nefroloog) põhjalikumaks diagnostikaks.
- Günekoloog (günekoloog) raseduse ajal või naistel korduvate infektsioonide korral.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!