Uriinarginiin
Uriinarginiin on test, millega määratakse arginiini kogus uriinis. Argiiniin on asendamatu aminohape, mis on oluline ainevahetuse, ureatsükli ja verevoolu reguleerimise jaoks. Seda testi kasutatakse arginiini ainevahetuse häirete, maksa- või neerufunktsiooni probleemide kahtluse korral.
- Argiiniin on asendamatu aminohape, mida organism ise sünteesida ei suuda.
- See on oluline ureatsükli jaoks, aitab ammoniaagi eemaldada ning toodab lüsüni, mis on vajalik kasvuks ja kudede taastumiseks.
- Argiiniin pärineb toidus olevatest valkudest (nt liha, kala, pähklid).
- Üleliigne arginiin eritub uriiniga, mis võib viidata ainevahetushäiretele või teistele terviseprobleemidele.
- Enamasti kogutakse 24-tunnine uriiniproov: kogu uriin ööpäeva jooksul kogutakse spetsiaalsesse anumasse.
- Proov hoiustatakse ja transportitakse jahedas ning viiakse laboratooriumi, kus määratakse arginiini kontsentratsioon.
- Enne testi algust tuleb arstiga konsulteerida vajaduse kohta vähendada teatud toidulisandeid või ravimeid.
- Tavaliselt ei ole vaja erilist dieeti, kuid tuleb vältida liigset valgusisaldusega toitu testi eel.
- Argiininaemiast tingitud arginiini kõrgem eritumine uriiniga.
- Lihasdüstroofia või muud lihaskudede lagunemisega kaasnevad seisundid.
- Mõned harvad aminohapete ainevahetuse pärandhäired.
- Maksakahjustus või maksatsirroos, mis põhjustab arginiini ainevahetuse häiret.
- Neerupuudulikkus või neerukahjustus, mis mõjutab aminohapete filtreerimist.
- Väga kõrge valgusisaldusega toitumine.
- Toitainete imendumise häired (malabsorptsioon) soolestikus.
- Valgupuudus toidus (alatoitlus, range dieet).
- Pikaajaline nälgimine või alatoitlus.
- Maksa funktsioonihäired, mis pärsivad arginiini sünteesi.
- Sooleste imendumishäiretega kaasnev arginiini puudus organismis.
- Lihase nõrkus, väsimus või kasvuhäired (eriti lastel).
- Kahtlus aminohapete ainevahetuse pärandhäirete (nt argininaemia) suhtes.
- Maksa- või neeruhaiguste jälgimine.
- Nefroloog (neerude eriarst)
- Gastroenteroloog (seedetrakti ja maksa eriarst)
- Endokrinoloog (sisesekretsiooni eriarst) või geneetik.
| Üldine | Tervislikel täiskasvanutel: 0,1–2,0 mmol/24 h või 1,7–35 mg/24 h (normid võivad erineda sõltuvalt laborist). |
|---|---|
| Meestele | Meestel: 0,2–1,8 mmol/24 h |
| Naistele | Naistel: 0,1–1,6 mmol/24 h |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!