Trombotsüütide agregatsioon ADP-ga

Trombotsüütide agregatsioon ADP-ga on laboratoorne funktsionaalne test, mis hindab vereliistakeste (trombotsüütide) võimet aktiveeruda ja kokku kleepuda (agregeeruda) adenosiindifosfaadi (ADP) mõjul. See on oluline meetod vere hüübimise (koagulatsiooni) ja trombotsüütide töövõime hindamisel.

Funktsioon
  • Test mõõdab trombotsüütide võimet moodustada kokkukleepunud kogumeid (agregaate) ADP stimulatsiooni korral.
  • See on üks peamisi meetodeid trombotsüütide funktsionaalse seisundi ja primaarse hemostaasi hindamiseks.
  • Tulemused aitavad tuvastada nii liiga suure (hüperagregatsioon) kui ka nõrga (hüpoagregatsioon) hüübimisvastuse põhjuseid.
Rakendus
  • Kasutatakse kaasasündinud või omandatud trombotsüütide funktsioonihäirete diagnostikas.
  • Oluline ravimite (nt aspiriin, klopidogrel) mõju trombotsüütidele hindamisel.
  • Aitab hinnata trombofiliale (liigne hüübimiskalduvus) iseloomulikke seisundeid.
Ettevalmistus
  • Testi soovitatakse teha hommikul tühja kõhuga.
  • Enne testi tuleb konsulteerida arstiga ravimite võtmise kohta, sest paljud valu- ja verehüübimisravimid (nt aspiriin, NSAID-id) võivad tulemust mõjutada.
  • Tuleb vältida suitsetamist ja kofeiini tarbimist vähemalt 12 tundi enne verevõttu.
Protseduur
  • Vereproov võetakse veenist, tavaliselt sidrunhappega (naatriumtsitraat) segatuna, et vere hüübimist takistada.
  • Proov saadetakse spetsiaalsesse hematoloogialaborisse.
  • Laboris eraldatakse verest trombotsüütide rikas plasma (RPP).
  • Plasmat lisatakse ADP-le, mis stimuleerib trombotsüütide aktiveerumist. Agregeerumist (kokkukleepumise tugevust ja kiirust) mõõdetakse spetsiaalse instrumendiga (aggregomeeter) ja väljendatakse tavaliselt protsentides.
Kliinilised seisundid
  • Trombofilia (liigne trombotsüütide aktiivsus ja suurenenud trombide moodustumise risk).
  • Müeloproliferatiivsed häired (nt esmatrombotsüteemia).
  • Aktiivne ateroskleroos või ägedad südame-veresoonkonnahaigused.
  • Põletikulised seisundid.
  • Diabeet.
  • Rasedus (füsioloogiline suurenemine).
Muud tegurid
  • Suitsetamine.
  • Stress.
  • Mõned ravimid, mis stimuleerivad trombotsüütide funktsiooni (nt sünteetilised hormoonid).
Kaasasündinud haigused
  • Glanzmanni trombasteenia (reseptoride puudulikkus).
  • Bernard-Soulieri sündroom.
  • Muud haruldased trombotsüütide funktsioonihäired.
Omandatud seisundid
  • Trombotsüütide funktsiooni pärssivad ravimid: aspiriin, klopidogrel, titsagrelor, mõned valuvaigistid (NSAID-id).
  • Ureemia (neerupuudulikkus).
  • Maksa tsirroos.
  • Müelodüsplaastilised sündroomid.
  • D-vitamiini puudus.
Kliinilised olukorrad
  • Kahtlus kaasasündinud või omandatud trombotsüütide funktsioonihäirete osas.
  • Põhjendamatu verejooksude või sinikatete (heematoomide) kordumine.
  • Liigne trombide (veresõlmede) moodustumine ilma selge põhjuseta.
  • Enne suurema verejooksu riskiga operatsioone või protseduure.
  • Ravimite (nt aspiriini, klopidogreli) mõju trombotsüütidele kontrollimine.
Spetsialistid
  • Testi võib tellida **hematoloog** (verehäirete spetsialist).
  • Sageli ka **kardioloog** või **vaskulaarne kirurg** südame-veresoonkonnahäirete või antikoagulatsiooniravi seireks.
  • **Perearst** või **sisemeditsiini** spetsialist esmase diagnostika raames.
Üldine Normvahemikud sõltuvad kasutatavast ADP kontsentratsioonist, meetodist ja laborist. Üldiselt loetakse normaalseks agregeerumiseks ADP juures 60–90% maksimaalsest võimalikust vastusest.
Meestele Normid ei erine oluliselt sooliselt. Meestel ja naistel on sarnased normvahemikud.
Naistele Raseduse ajal võib agregatsioon oisiologiliselt suurenenud olla, kuid tulemused tuleb hinnata rasedusele kohandatud normidega.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!