Trombotsüütide agregeerumise test

Trombotsüütide agregeerumise test on laboratoorset uuring, mis hindab vereliistrite (trombotsüütide) võimet kleepuda ja moodustada klompisid (agregeeruda). See test on oluline veritsushäirete, trombofilia ja ravimite mõju hindamiseks.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Funktsioon
  • Mõõdab trombotsüütide võimet aktiveeruda ja ühineda (agregeeruda), et moodustada trombi (klompi) ja peatada verejooksu.
  • Testitakse trombotsüütide reaktsiooni erinevatele kemikaalidele (agonistidele), mis imiteerivad loomulikke verejooksu peatamise protsesse.
  • Tulemused aitavad hinnata trombotsüütide funktsionaalset seisundit.
Päritolu ja tähtsus
  • Agregeerumine on trombotsüütide põhiline funktsioon hemostaasis (verejooksu peatamises).
  • Testi tulemused võivad näidata liiga tugevat (hüperagregeerumine) või nõrga (hüpoagregeerumine) reaktsiooni.
  • Kasutatakse veritsushäirete (nagu hemofiilia), trombofilia või ravimite (nagu aspiriin) mõju hindamiseks.
Protseduur
  • Veri võetakse tavaliselt küünarnukiveeni, lisatakse antikoagulantse aine (nt naatriumnitritraat).
  • Veri tsentrifuugitakse, et eraldada rikkalik trombotsüütide plasma.
  • Plasmat asetatakse spetsiaalsesse seadmesse (agregomeetrisse) ja lisatakse agonist (nt ADP, adrenaliin, ristocetiin).
  • Seade mõõdab plasma läbipaistvuse muutust, mis kajastab trombotsüütide kleepumist ja klompide teket. Tulemuste põhjal koostatakse agregeerumiskõver.
Ettevalmistus
  • Enne testi võib olla vajalik lõpetada teatud ravimite (nt aspiriini, ibuprofeeni) tarvitamine 5-10 päeva varem, kuna need võivad tulemusi mõjutada.
  • Test soovitatav teha hommikul tühja kõhuga.
  • Oluline on teavitada arsti kõikidest hetkel tarvitatavatest ravimitest ja toidulisanditest.
Meditsiinilised seisundid
  • Ateroskleroos ja kardiovaskulaarsed haigused (nt südameinfarkt, insult)
  • Diabeet
  • Mõned vähiliigid
  • Põletikulised haigused (nt reumatoidartriit)
  • Pärast suuri operatsioone või vigastusi
  • Sügav veenitromboos
Muud tegurid
  • Suitsetamine
  • Rasedus
  • Pärilikud trombofilia seisundid (nt Factor V Leiden mutatsioon)
Veritsushäired ja trombotsüütide funktsioonihäired
  • Trombotsüütide funktsioonihäired (nt Glanzmanni trombasteenia, Bernard-Soulieri sündroom)
  • Uremia (neerupuudulikkus)
  • Müelodüsplastilised sündroomid
  • Maksatsirroos
Ravimid ja toidulisandid
  • Aspiriin ja teised mittesteroonilised põletikuvastased ravimid (NSAID-id)
  • Klopidogrel, tikagrelor ja muud trombotsüütide vastased ravimid
  • Mõned antibiotikumid (nt penitsilliin)
  • Kaltsiumi blokaatorid
  • Omega-3-rasvhapped (kalatoidulisandid) suurtes kogustes
Kliinilised sümptomid ja seisundid
  • Põhjendamatu või korduv veritsus (nt ninast, igemetest) või siniloomused
  • Kardioloogiliste riskide hindamine (nt enne südameoperatsiooni)
  • Trombofilia kahtlus (kordumatud trombid)
  • Ravimite (nt aspiriini, klopidogreli) mõju trombotsüütidele kontrollimine
  • Pärilike trombotsüütide funktsioonihäirete diagnostika
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Hematoloog (verehaiguste spetsialist)
  • Kardioloog (südamehaiguste spetsialist)
  • Tromboosispetsialist
  • Sisehaiguste arst
Üldine Normaalsed väärtused sõltuvad kasutatud meetodist, agonistist (nt ADP, kollageen, ristocetiin) ja laboratooriumist. Tüüpiliselt väljendatakse protsentides, näidates agregeerumise määra võrreldes kontrollprooviga. Näiteks:
Meestele Erinevad agonistide puhul on normivahemikud erinevad (nt ADP-ga 50-80%, kollageeniga 60-90%). Konkreetsed väärtused tuleb võrrelda labori ettenähtud normidega.
Naistele Erinevused sooliste väärtuste vahel on tavaliselt ebaolulised, kuid raseduse ajal võivad väärtused muutuda.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!