Sülje amülaas

Sülje amülaas on ensüüm, mis toodab süljenäärmetes ja on oluline süsivesikute seedimisel. Selle taseme mõõtmine süljes aitab hinnata süljenäärmete funktsiooni ja diagnoosida nendega seotud haigusi. Uuring on lihtne ja mitteinvasiivne.

Funktsioon
  • Amülaas on ensüüm, mis lõhub tärklise ja muud komplekssed süsivesikud lihtsamateks suhkruteks (nt maltoosiks).
  • See algatab süsivesikute seedimist juba suus, muutes toidu konsistentsi.
Päritolu
  • Sülje amülaas eritub peamiselt kõrvasüljenäärmetest (parotid) ja teistest suuõõne süljenäärmetest.
  • Selle tootmine on seotud söömise ja toidu nägemise või mõtlemisega.
Protseduur
  • Enne proovi võtmist tuleb vältida söömist, joomist (sh veegi) ja tubakatooteid vähemalt 30–60 minutit.
  • Proov võetakse tavaliselt stimuleeritud süljena (nt närimiskummi abil) või puhkeolekus, kogudes sülje steriilsesse anumasse.
  • Proovi võtmine on kiire ja valutu. Oluline on järgida labori antud juhiseid, et tulemus oleks usaldusväärne.
Süljenäärmete probleemid
  • Kõrvasüljenäärme põletik (parotiit), sealhulgas mumps
  • Süljenäärmete kivid või obstruktsioon
  • Süljenäärmete kasvajad
Muud põhjused
  • Mõned seedehäired
  • Krooniline alkoholi tarvitamine
  • Mõned ravimid, mis stimuleerivad sülje eritumist
Süljenäärmete kahjustus
  • Süljenäärmete atroofia või põletikuline kahjustus (nt Sjögreni sündroom)
  • Süljenäärmete kirurgiline eemaldamine või kiiritusravi
Muud seisundid
  • Mõned pankrease haigused (harva)
  • Raske alatoitumine või vitamiinipuudused
Sümptomid ja kaebused
  • Pidev või korduv suukuivus (kserostoomia)
  • Valu, paistetus või tundlikkus kõrvasüljenäärmete või teiste süljenäärmete piirkonnas
  • Arvamus süljenäärmehaiguse (nt põletiku, kivi) kohta
Spetsialistid
  • Uuringut võib tellida gastroenteroloog või hambaarst.
  • Perearst võib seda ka ette kirjutada süljenäärmete funktsiooni hindamiseks.
Üldine Tüüpilised väärtused laboritestides võivad olla vahemikus 25–125 U/L (üksused liitri kohta).
Meestele Normaalvahemik meestel langeb enamasti üldisesse vahemikku (25–125 U/L).
Naistele Normaalvahemik naistel on sarnane (25–125 U/L). Oluline on viidata konkreetse labori referentsväärtustele.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!