Stearoylcarnitiin

Kvantitatiivne · μmol/L

Normaalsed väärtused

Stearoylcarnitiini normid

Üldine

Stearoylcarnitiini normaalväärtused võivad olenevalt laborist ja meetodist erineda. Üldiselt jäävad terved täiskasvanud väärtused vahemikku 0,1–0,5 µmol/L (mikromooli liitri kohta).

Mehed

Täiskasvanud meestel võivad väärtused olla veidi kõrgemad (nt 0,15–0,55 µmol/L) suurema lihasmassi ja metabolismi kiiruse tõttu.

Naised

Täiskasvanud naistel võivad väärtused olla veidi madalamad (nt 0,1–0,45 µmol/L), eriti raseduse või hormonaalsete muutuste ajal.

Näitaja kohta

Stearoylcarnitiin on pikaahelaline rasvhape (steariinhape), mis on seotud karnitiini molekuliga. Seda mõõdetakse vereplasmas või seerumis ja see on oluline marker energiavahetuse, eriti rasvhapete oksüdatsiooni seisundi hindamisel. Stearoylcarnitiini tase võib anda vihjeid organismi üldisest metabolilisest tasakaalust või teatud haigustest.

Mis on Stearoylcarnitiin?

Funktsioon

Rasvhapete transport ja metabolism: Stearoylcarnitiin aitab transpordida steariinhapet (C18:0) mitokondritesse, kus see oksüdeeritakse energiaks (ATP tootmiseks).
Metaboolne marker: See peegeldab rasvhapete oksüdatsiooni efektiivsust ja võib olla seotud insuliinitundlikkusega, südame-veresoonkonna riskiga või pärilike metabolismihäiretega.

Päritolu ja mõõtmine

Stearoylcarnitiin on acüülkarnitiini vorm, mis tekib rasvhapete aktiveerimisel rakkudes.
Seda detekteeritakse vereproovides, tavaliselt kasutades vedelikukromatograafiat koos tandem-massspektromeetriaga (LC-MS/MS), mis tagab kõrge täpsuse.

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Analüüsiks võetakse tavaliselt veri veenist (üldine vereanalüüs). Mõnikord võib kasutada ka uriini või plasmaproovi.
Proov saadetakse spetsialiseeritud laborisse, kus tehakse kvantitatiivne analüüs LC-MS/MS meetodil, et täpselt määrata stearoylcarnitiini kontsentratsioon.

Ettevalmistus

Enne vereandmist on soovitatav olla 8–12 tundi õhuna (vett võib juua).
Tuleb teavitada arsti ravimite kasutamisest, sest mõned ravimid võivad mõjutada tulemusi.
Rasvase toidu tarbimine võib lühiajaliselt tõsta taset, mistõttu on õhujärg oluline.

Kõrgenenud Stearoylcarnitiin (põhjused)

Metaboolsed häired ja haigused

Insuliinresistsus või tüüp 2 diabeet: Rasvhapete oksüdatsiooni häired, mis põhjustavad acüülkarnitiinide kogunemist.
Rasvumus: Suurenenud rasvakoesisene lipolüüs ja rasvhapete vabanemine vereringesse.
Südame-veresoonkonna risk: Stearoylcarnitiin on seotud ateroskleroosi, südamepuudulikkuse või müokardi infarkti riskiga.
Pärilikud metabolismihäired: Näiteks rasvhapete oksüdatsiooni defektid või karnitiini tsükli häired.

Eluviis ja toitumine

Kõrge küllastunud rasvhapete sisaldusega toitumine (nt loomarasvad).
Pikaajaline füüsiline koormus ilma piisava energiavarustuseta.
Alkoholi liigtarbimine, mis võib põhjustada rasv maksas.

Madal Stearoylcarnitiin (põhjused)

Metaboolsed või toitumuslikud tegurid

Karnitiini puudulikkus: Toitumuslik (nt range taimetoitumine) või neeruhaigustest tingitud karnitiini imendumise või tootmise häire.
Maksahaigused: Krooniline maksakahjustus võib põhjustada karnitiini sünteesi vähenemist.
Energiavahetuse häired: Mõned haruldased pärilikkushäired võivad põhjustada madalaid acüülkarnitiini tasemeid.
Mitteoptimaalne toitumine: Vähene rasvade tarbimine või pikaajaline nälgimine.

Indikatsioonid: millal tehakse Stearoylcarnitiini uuring?

Kliinilised olukorrad

Metaboolse sündroomi, insuliinresistsuse või tüüp 2 diabeedi riski hindamine.
Kahtlus pärilike metabolismihäirete (nt rasvhapete oksüdatsiooni defektide) suhtes, eriti lastel või noorukitel.
Südame-veresoonkonna haiguste (ateroskleroosi, südamepuudulikkuse) riskianalüüs.
Rasvumuse või insuliinitundlikkuse ravitulemuste jälgimine.
Maksa- või neeruhaiguste korral energiavahetuse seisundi hindamine.

Spetsialistid, kes võivad tellida uuringu