Oligosahhariidid uriinis

Kvantitatiivne · mmol/mol kreatinino

Näitaja kohta

Uriini oligosahhariidide analüüs on test, mis tuvastab uriinis erineid suhkruteid ehk oligosahhariide. Seda kasutatakse peamiselt kaasasündinud ainevahetushaiguste diagnoosimiseks, eriti imikute ja väikelaste puhul. Tulemused aitavad selgitada põhjusi, miks organism ei lagunda oligosahhariide korralikult.

Funktsioon
  • Oligosahhariidid on lühikese ahelaga suhkrud, mis tekivad süsivesikute lagunemisel rakus.
  • Tervetel lastel ja täiskasvanutel on oligosahhariidid uriinis tavaliselt kaduvväikeses koguses või puuduvad; nende esinemine võib viidata ensüümidefektile või ainevahetushäirele.
Päritolu ja tähtsus
  • Oligosahhariidid uriinis võivad olla pärit toidust (nt piimas) või tekkida glükoproteiinide ja glükolipiidide lagunemisel.
  • Nende kogunemine uriinisse on tihti seotud kaasasündinud ensüümipuudulikkusega, mis põhjustab oligosahharidosi.
Ettevalmistus
  • Spetsiaalset ettevalmistust enamasti ei vaja, kuid on oluline koguda puhtasse anumasse hommikuse uriini keskmine voog.
  • Imikutelt kogutakse uriin spetsiaalse koti või katetriga; vältida tuleb nahahooldusvahendite segunemist prooviga.
Analüüsi meetodid
  • Laboris analüüsitakse uriini peamiselt kromatograafia meetoditega (nt õhukese kihi kromatograafia või kõrge surve vedelikukromatograafia).
  • Täpsemaks tuvastamiseks võidakse kasutada mass-spektromeetriat, mis võimaldab identifitseerida konkreetseid oligosahhariide.
Kaasasündinud ainevahetushaigused
  • Mannosidoos, fukosidoos, siialidoos ja teised oligosahharidosiidid, mida iseloomustab spetsiifiliste ensüümide puudumine.
  • Glükosidüüs- või fruktoosidüüsihäired, mis põhjustavad glükosiidide või fruktoosiidide kogunemist.
Muud võimalikud seisundid
  • Mõned maksahaigused (nt maksatsirroos) või neeruhaigused, mis võivad muuta ainevahetust.
  • Harva võivad oligosahhariidid uriinis esineda ka tervetel imikutel esimestel elupäevadel, mis tavaliselt normaliseerub.
Kliinilised sümptomid
  • Imikute arengu hilistumine, lihastoonuse alanenud (hüpotoonia), krambid, toitumisraskused või ebanormaalne näojume.
  • Sagedased infektsioonid, suurenenud maks või põrn, luude anomaaliad või nägemis- kuulmishäired.
Perearstlik taust ja spetsialistid
  • Kahtlus kaasasündinud ainevahetushaiguste osas, eriti kui perekonnas on teada sarnaseid haigusi.
  • Uuringut tellib tavaliselt lastearst (pediater), geneetik või metabolismehaiguste spetsialist.