Hüpoksantiin-guaniin fosforibosüültransferaas (HGPRT)

Kvantitatiivne · U/L

Normaalsed väärtused

Hüpoksantiin-guaniin fosforibosüültransferaasi (HGPRT) normid
Üldine
Normaalne HGPRT aktiivsus sõltub kasutatavast meetodist ja laborist. Tavaliselt väljendatakse seda nanomoolides toodetud produkti milliliitri kohta tunni jooksul (nmol/mL/h) või rakuvalguühiku kohta. Täpsed väärtused tuleb tõlgendada labori esitatud viitväärtuste kontekstis.
Mehed
Normaalne aktiivsus meestel on enamasti sarnane naistega, kuid kuna geen asub X-kromosoomil, siis mutatsiooniga meestel esineb täielik puudulikkus.
Naised
Naistel, kes on mutatsiooni kandjad, võib esineda varieeruv aktiivsus (mosaisism) erinevates rakkudes, sõltuvalt X-kromosoomi inaktivatsioonist.

Näitaja kohta

Hüpoksantiin-guaniin fosforibosüültransferaas (HGPRT) on oluline ensüüm, mis osaleb puraannukleotiidide taaskasutamise (nn päästeradas) ainevahetustees. Selle aktiivsuse mõõtmine veres või rakkudes on võtmetähtsusega eriti kaasasündinud ainevahetushaiguste, nagu Lesch-Nyhan'i sündroomi, diagnoosimisel ja hindamisel.

Funktsioon
  • Osaleb puraanpurkiidide (hüpoksantiini ja guaniini) taaskasutamisel, muutes need nukleotiidideks (IMP ja GMP).
  • Tagab rakkudele oluliste DNA ja RNA ehitusklotside (nukleotiidide) piisava koguse, eriti kui de novo süntees on piiratud.
  • Aitab säästa raku energiat, vältides uute puraanide täielikku sünteesimist nullist.
Päritolu ja asukoht
  • Ensüüm on kodeeritud HPRT1 geeni poolt, mis asub X-kromosoomil.
  • Aktiivne peamiselt kõikides keha rakkudes, eriti kõrge aktiivsusega aju, lümfisõlmedes ja lootelistes kudedes.
  • HGPRT puudulikkus põhjustab puraani ainevahetuse häireid, mis kogunevad eriti närvisüsteemis.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse tavaliselt vereproov veeni verest (venoosne veri).
  • Enamasti analüüsitakse ensüümi aktiivsust erütrotsüütides (punalibledes), kuna need on kergesti kättesaadavad ja peegeldavad keha üldist seisundit.
  • Võimalik on ka aktiivsuse mõõtmine fibroblastide (naharakukultuur) või muudes rakkudes, eriti kahtluse korral spetsiifiliste geneetiliste haiguste puhul.
  • Proovis määratakse ensüümi võime katalüüsida radioaktiivselt või kromatoogriliselt märgistatud alust (hüpoksantiin/guaniin) tooteks.
Ettevalmistus
  • Tavaliselt ei ole vaja erilist ettevalmistust, näiteks paastumist.
  • Oluline on teavitada arsti kõigist võetavatest ravimitest või toidulisanditest, mis võivad mõjutada tulemust.
  • Kui planeeritakse fibroblastide kultuur, tehakse nahabiopsia, mis nõuab kohalikku tuimestust.
Kliinilised põhjused
  • Kõrgenenud HGPRT on harvaesinev nähtus. See võib seostuda mõne vähivormi (nt mükolooste leukeemia) või rakkude kiire jagunemisega, kus puraanide taaskasutamine on intensiivistatud.
  • Mõned uuringud on näidanud seost ka mõne autoimmunnse või põletikulise seisundiga, kuid see ei ole tüüpiline.
  • Võib esineda kompensatoorselt teatud ainevahetushaiguste korral, kui de novo süntees on häiritud, kuid see on haruldane.
Põhilised haigused
  • Lesch-Nyhan'i sündroom: Täielik või peaaegu täielik HGPRT aktiivsuse puudumine X-kromosoomiga seotud retsessiivse mutatsiooni tõttu. Põhjustab väärastunud uriinhappe tootmist, neuroloogilisi sümptomeid (düstoonia, koreoatetoos) ning iseendale kahju tekitavat käitumist.
  • HGPRT osaline puudulikkus (Kelley-Seegmiller'i sündroom): Sarnaneuri, kuid leebem kliiniline pilt, ilma tõsiste neuroloogiliste häireteta või iseendale kahju tekitamise käitumiseta. Iseloomustab end ägedate artriitide (podagra) sagedaste atakkidega noorelt alates.
  • Teised HPRT1 geeni mutatsioonid, mis põhjustavad erineva raskusastmega ensüümifunktsiooni langust.
Muud tegurid
  • Mõned ravimid võivad mõjutada ensüümi aktiivsust, kuid see on haruldane.
  • Vale negatiivne tulemus on võimalik, kui proov on halvas seisukorras (näiteks liiga kaua transportimisel) või kui analüüsitakse vale rakkude tüüpi.
Kliinilised sümptomid
  • Lastepõlves algavad neuroloogilised häired (hilinenud motorine areng, düstoonia, koreoatetoos, iseendale kahju tekitamine).
  • Noore eas tekkivad ja sagedased ägedad liigesepõletiku (podagra) atakid, eriti kui need ei seostu tavaliste riskiteguritega.
  • Uriinhappe taseme (uraadi) püsivalt kõrgenenud tase veres (hüperurikeemia) ja/või neerukivide teke.
  • Perekonnaanamneesis Lesch-Nyhan'i või sarnaste sündroomide juhtumeid (X-lingitud pärandumine).
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Geneetik (kaasasündinud ainevahetushaiguste kahtlusel)
  • Lasteneuroloog (arenguhäirete ja neuroloogiliste sümptomite korral)
  • Reumatoloog või internist (korduvate podagra atakkide puhul)
  • Nefroloog (neerukivide või neerupuudulikkuse seoses kõrge urikaemiga)