RDW (erütrotsüütide jaotuse laius)

RDW (erütrotsüütide jaotuse laius) on oluline vereparameeter, mis näitab punavereliste (erütrotsüütide) suuruse muutust ehk anisotsütoosi astet. Seda mõõdetakse tavaliselt koos teiste hemogrammi parameetritega ja see on vajalik erinevate aneemiatüüpide eristamisel ning hematoloogiliste häirete hindamisel. RDW väärtus võib olla normaalsest kõrgem või madalam, mis annab vihjeid organismi seisundi kohta.

Funktsioon
  • RDW näitab punavereliste suuruse varieeruvust ehk seda, kui erineva suurusega on ringlevad erütrotsüüdid.
  • Kõrge RDW väärtus (anisotsütoos) viitab olulisele erütrotsüütide suuruse erinevusele, mis on sageli seotud hematopoeeši häirete või toitainete defitsiidiga.
  • Kasutatakse anemiate (nt rauapuudusliku ja B12-vitamiini puudusliku aneemia) eristamisel, kuna erinevat tüüpi aneemiates võib RDW olla erinevalt muutunud.
Päritolu ja mõõtmine
  • RDW arvutatakse automaatselt hemogrammi analüsaatori poolt vereproovist.
  • See on standardne parameeter, mis kajastub peaaegu igas täielikus vereülduuringus (verepilt).
  • RDW-SD ja RDW-CV on kaks levinud matmisviisi, mis väljendavad sama nähtust erinevalt (absoluutne või suhteline hälve).
Protseduur
  • RDW määramiseks võetakse vereproov tavaliselt kubituveenist (küünarnukist).
  • Proov kogutakse EDTA-toru (lilla kork) või muusse sobivasse anumasse hemogrammi analüüsiks.
  • Mõõtmine toimub täielikult automaatselt spetsiaalse hematoloogilise analüsaatori abil, mis loeb ja analüüsib tuhandeid erütrotsüüte ning arvutab nende suuruse jaotuse statistilisi parameetreid.
Ettevalmistus
  • Enamasti pole vaja erilist ettevalmistust, kuid võib olla soovitatav olla vähemalt 4 tundi ilma toiduta (tühi kõht), kui vereproovi võtmine toimub koos glükoosi või lipiidide määramisega.
  • Oluline on enne proovi andmist teavitada arsti võetavatest ravimitest, sest mõned neist võivad mõjutada vereparameetreid.
  • Liigne füüsiline koormus või stress võib mõjutada vere tulemusi, seega on soovitatav enne proovi andmist olla rahulikus olekus.
Meditsiinilised seisundid
  • Rauapuuduslik aneemia – üks levinumaid põhjuseid, kus tootmisprobleemi tõttu tekivad erineva suurusega punaverelibled.
  • B12-vitamiini või foolhappe puuduslik aneemia (megaloblastiline aneemia) – suurenenud ja deformeerunud erütrotsüüdid.
  • Kroonilised maksa- või neeruhäired, mis mõjutavad hemoglobiini sünteesi ja erütrotsüütide eluea.
  • Hemolüütilised aneemiad, kus punaverelibled hävivad enneaegselt ja luuüdi toodab erinevaid asendusrakke.
  • Müelodüsplaastiline sündroom või teised luuüdi funktsioonihäired.
Muud tegurid
  • Veresoonte valulikud (nt südamepuudulikkus), mis põhjustab hapnikuvaegust ja luuüdi reageerimist.
  • Viimastel raseduskuudel võib RDW mõningal määral tõusta.
  • Pärast vereülekannet või hematiini asendusravi, kui ringlusse satuvad nii doonori kui patsiendi enda erütrotsüüdid.
  • Mõned vere haigused, nagu talasseemia, võivad samuti RDW-d tõsta.
Võimalikud põhjused
  • RDW alla normi on suhteliselt harv nähtus.
  • Võib esineda tervetel inimestel, kelle punaverelibled on väga ühtlase suurusega.
  • Mõned kroonilised haigused, mis pärsivad luuüdi normaalset tootmist, võivad põhjustada ühtlasemat, kuid vähenenud arvuga erütrotsüütide populatsiooni.
  • RDW võib olla madal ka normaalsete vereväärtuste taustal, kuid see ei ole iseenesest patoloogiline leid ilma muude sümptomiteta.
Kliinilised olukorrad
  • Anemia sümptomite korral (väsimus, kahvatus, hingeldus, südamepekslemine).
  • Aneemia tüübi täpsemaks määratlemiseks (eristamaks rauapuudust B12-vitamiini puudusest).
  • Krooniliste haiguste (maksahaigused, neerupuudulikkus, põletikulised haigused) seireks.
  • Pärast kehalist trauma või suuremat veremoonustust operatsiooni järel.
  • Toitumishäirete või seedekanaliga seotud haiguste puhul, mis võivad põhjustada toitainete imendumise häiret.
Spetsialistid, kes võivad määrata uuringu
  • Hematoloog – verehaiguste spetsialist.
  • Perearst või sisehaiguste arst – esmase diagnostika ja tervisekontrolli raames.
  • Gastroenteroloog – seedehäirete või toitainete imendumisprobleemide korral.
  • Nefroloog – neerupuudulikkuse patsientide seireks.
Üldine Tavapärane RDW väärtus täiskasvanutel on enamasti vahemikus 11,5% kuni 14,5%. Konkreetsed normivahemikud sõltuvad kasutatavast analüsaatorist ja labori kalibreerimisest, mistõttu tuleb tulemuste hindamisel alati lähtuda labori esitatud viitväärtustest.
Meestele 11,5–14,5% (sarnane naistega, ei pruugi olla erinevust)
Naistele 11,5–14,5%

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!