RDW (erütrotsüütide jaotuse laius)

Kvantitatiivne · %

Normaalsed väärtused

RDW (erütrotsüütide jaotuse laius) normid

Üldine

Tavapärane RDW väärtus täiskasvanutel on enamasti vahemikus 11,5% kuni 14,5%. Konkreetsed normivahemikud sõltuvad kasutatavast analüsaatorist ja labori kalibreerimisest, mistõttu tuleb tulemuste hindamisel alati lähtuda labori esitatud viitväärtustest.

Mehed

11,5–14,5% (sarnane naistega, ei pruugi olla erinevust)

Naised

11,5–14,5%

Näitaja kohta

RDW (erütrotsüütide jaotuse laius) on oluline vereparameeter, mis näitab punavereliste (erütrotsüütide) suuruse muutust ehk anisotsütoosi astet. Seda mõõdetakse tavaliselt koos teiste hemogrammi parameetritega ja see on vajalik erinevate aneemiatüüpide eristamisel ning hematoloogiliste häirete hindamisel. RDW väärtus võib olla normaalsest kõrgem või madalam, mis annab vihjeid organismi seisundi kohta.

Mis on RDW (erütrotsüütide jaotuse laius)?

Funktsioon

RDW näitab punavereliste suuruse varieeruvust ehk seda, kui erineva suurusega on ringlevad erütrotsüüdid.
Kõrge RDW väärtus (anisotsütoos) viitab olulisele erütrotsüütide suuruse erinevusele, mis on sageli seotud hematopoeeši häirete või toitainete defitsiidiga.
Kasutatakse anemiate (nt rauapuudusliku ja B12-vitamiini puudusliku aneemia) eristamisel, kuna erinevat tüüpi aneemiates võib RDW olla erinevalt muutunud.

Päritolu ja mõõtmine

RDW arvutatakse automaatselt hemogrammi analüsaatori poolt vereproovist.
See on standardne parameeter, mis kajastub peaaegu igas täielikus vereülduuringus (verepilt).
RDW-SD ja RDW-CV on kaks levinud matmisviisi, mis väljendavad sama nähtust erinevalt (absoluutne või suhteline hälve).

Kuidas RDW-d mõõdetakse?

Protseduur

RDW määramiseks võetakse vereproov tavaliselt kubituveenist (küünarnukist).
Proov kogutakse EDTA-toru (lilla kork) või muusse sobivasse anumasse hemogrammi analüüsiks.
Mõõtmine toimub täielikult automaatselt spetsiaalse hematoloogilise analüsaatori abil, mis loeb ja analüüsib tuhandeid erütrotsüüte ning arvutab nende suuruse jaotuse statistilisi parameetreid.

Ettevalmistus

Enamasti pole vaja erilist ettevalmistust, kuid võib olla soovitatav olla vähemalt 4 tundi ilma toiduta (tühi kõht), kui vereproovi võtmine toimub koos glükoosi või lipiidide määramisega.
Oluline on enne proovi andmist teavitada arsti võetavatest ravimitest, sest mõned neist võivad mõjutada vereparameetreid.
Liigne füüsiline koormus või stress võib mõjutada vere tulemusi, seega on soovitatav enne proovi andmist olla rahulikus olekus.

Kõrgenenud RDW (erütrotsüütide jaotuse laius) põhjused

Meditsiinilised seisundid

Rauapuuduslik aneemia – üks levinumaid põhjuseid, kus tootmisprobleemi tõttu tekivad erineva suurusega punaverelibled.
B12-vitamiini või foolhappe puuduslik aneemia (megaloblastiline aneemia) – suurenenud ja deformeerunud erütrotsüüdid.
Kroonilised maksa- või neeruhäired, mis mõjutavad hemoglobiini sünteesi ja erütrotsüütide eluea.
Hemolüütilised aneemiad, kus punaverelibled hävivad enneaegselt ja luuüdi toodab erinevaid asendusrakke.
Müelodüsplaastiline sündroom või teised luuüdi funktsioonihäired.

Muud tegurid

Veresoonte valulikud (nt südamepuudulikkus), mis põhjustab hapnikuvaegust ja luuüdi reageerimist.
Viimastel raseduskuudel võib RDW mõningal määral tõusta.
Pärast vereülekannet või hematiini asendusravi, kui ringlusse satuvad nii doonori kui patsiendi enda erütrotsüüdid.
Mõned vere haigused, nagu talasseemia, võivad samuti RDW-d tõsta.

Madal RDW (erütrotsüütide jaotuse laius)

Võimalikud põhjused

RDW alla normi on suhteliselt harv nähtus.
Võib esineda tervetel inimestel, kelle punaverelibled on väga ühtlase suurusega.
Mõned kroonilised haigused, mis pärsivad luuüdi normaalset tootmist, võivad põhjustada ühtlasemat, kuid vähenenud arvuga erütrotsüütide populatsiooni.
RDW võib olla madal ka normaalsete vereväärtuste taustal, kuid see ei ole iseenesest patoloogiline leid ilma muude sümptomiteta.

Indikatsioonid: millal RDW-d kontrollida?

Kliinilised olukorrad

Anemia sümptomite korral (väsimus, kahvatus, hingeldus, südamepekslemine).
Aneemia tüübi täpsemaks määratlemiseks (eristamaks rauapuudust B12-vitamiini puudusest).
Krooniliste haiguste (maksahaigused, neerupuudulikkus, põletikulised haigused) seireks.
Pärast kehalist trauma või suuremat veremoonustust operatsiooni järel.
Toitumishäirete või seedekanaliga seotud haiguste puhul, mis võivad põhjustada toitainete imendumise häiret.

Spetsialistid, kes võivad määrata uuringu