Bronhodilatatsioonitest

Kirjeldav

Näitaja kohta

Bronhodilatatsioonitest on hingamisteedel teostatav funktsionaalne uuring, mille käigus hinnatakse bronhide (hingamisteede) võimet laieneda peale bronhodilaatorite (hingamisteede lõdvestajate) manustamist. See on oluline diagnostiline vahend obstruktiivsete hingamisteede haiguste, nagu astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), tuvastamisel ja ravi efektiivsuse hindamisel.

Funktsioon
  • Hindab hingamisteede läbilaskevõime muutust.
  • Määrab, kas hingamisteede kitsenemine on pöörduv (reveritiibne) bronhodilaatorite abil.
Päritolu ja kasutus
  • See on spetsiifiline hingamisfunktsiooni uuring (spiromeetria).
  • Seda kasutatakse üle maailma standardse menetlusena pulmonoloogias.
Ettevalmistus
  • Enne testi tuleb teatud ravimeid (nt mõned astmaravimid) vältida vastavalt arsti juhistele.
  • Vältida suitsetamist ja raskeid füüsilisi koormusi testile eelnevalt.
  • Test tehakse tavaliselt hommikul.
Protseduur
  • Esialgne spiromeetria: patsient teeb tugeva väljahingamise (forsseeritud elutõmbe) spetsiaalse seadme (spiromeetri) abil, et mõõta FEV1 (forsseeritud väljahingatav õhuhulk ühes sekundis) ja teisi näitajaid.
  • Bronhodilaatori manustamine: patsient inhaleerib kiiretoimelist bronhodilaatorit (nt salbutamooli) inhalatiivi kaudu.
  • Ooteaeg: tavaliselt 15-30 minutit.
  • Korduv spiromeetria: pärast ooteaega tehakse uus forsseeritud elutõmme, et mõõta FEV1 uuesti.
  • Tulemused võrreldakse: arvutatakse FEV1 protsentuaalne muutus.
Tähendus
  • Positiivne (oluline) bronhodilatatsioon vastus tähendab, et hingamisteede obstruktsioon (kitsenemine) on pöörduv.
  • See on astma jaoks iseloomulik kliinne leid, kuid võib esineda ka KOK-i puhul.
Peamised põhjused
  • Astma
  • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
  • Mõned muud hingamisteede haigused
Kuidas tulemust hinnatakse?
  • Test loetakse tavaliselt oluliselt positiivseks, kui FEV1 suureneb rohkem kui 12% ja rohkem kui 200 ml (milliliitrit) algnäidatuga võrreldes.
Sümptomid ja kahtlused
  • Pidev köha või vihin.
  • Rasked hingamised, rinnus rõhuva tunne.
  • Kähistav hingamine.
  • Kahtlus astmas või KOK-is.
  • Hingamisteede obstruktsiooni iseloomu hindamine (pöörduv vs pöördumatu).
  • Astmaravi efektiivsuse hindamine.
Soovitav konsultatsioon spetsialistiga
  • Pulmonoloog (kopsu- ja hingamishäirete arst)
  • Allergoloog-immunoloog
  • Perearst või sisehaiguste arst, kes suunab edasi