Bronhodilatatsioonitest
Bronhodilatatsioonitest on hingamisteedel teostatav funktsionaalne uuring, mille käigus hinnatakse bronhide (hingamisteede) võimet laieneda peale bronhodilaatorite (hingamisteede lõdvestajate) manustamist. See on oluline diagnostiline vahend obstruktiivsete hingamisteede haiguste, nagu astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), tuvastamisel ja ravi efektiivsuse hindamisel.
- Hindab hingamisteede läbilaskevõime muutust.
- Määrab, kas hingamisteede kitsenemine on pöörduv (reveritiibne) bronhodilaatorite abil.
- See on spetsiifiline hingamisfunktsiooni uuring (spiromeetria).
- Seda kasutatakse üle maailma standardse menetlusena pulmonoloogias.
- Enne testi tuleb teatud ravimeid (nt mõned astmaravimid) vältida vastavalt arsti juhistele.
- Vältida suitsetamist ja raskeid füüsilisi koormusi testile eelnevalt.
- Test tehakse tavaliselt hommikul.
- Esialgne spiromeetria: patsient teeb tugeva väljahingamise (forsseeritud elutõmbe) spetsiaalse seadme (spiromeetri) abil, et mõõta FEV1 (forsseeritud väljahingatav õhuhulk ühes sekundis) ja teisi näitajaid.
- Bronhodilaatori manustamine: patsient inhaleerib kiiretoimelist bronhodilaatorit (nt salbutamooli) inhalatiivi kaudu.
- Ooteaeg: tavaliselt 15-30 minutit.
- Korduv spiromeetria: pärast ooteaega tehakse uus forsseeritud elutõmme, et mõõta FEV1 uuesti.
- Tulemused võrreldakse: arvutatakse FEV1 protsentuaalne muutus.
- Positiivne (oluline) bronhodilatatsioon vastus tähendab, et hingamisteede obstruktsioon (kitsenemine) on pöörduv.
- See on astma jaoks iseloomulik kliinne leid, kuid võib esineda ka KOK-i puhul.
- Astma
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
- Mõned muud hingamisteede haigused
- Test loetakse tavaliselt oluliselt positiivseks, kui FEV1 suureneb rohkem kui 12% ja rohkem kui 200 ml (milliliitrit) algnäidatuga võrreldes.
- Pidev köha või vihin.
- Rasked hingamised, rinnus rõhuva tunne.
- Kähistav hingamine.
- Kahtlus astmas või KOK-is.
- Hingamisteede obstruktsiooni iseloomu hindamine (pöörduv vs pöördumatu).
- Astmaravi efektiivsuse hindamine.
- Pulmonoloog (kopsu- ja hingamishäirete arst)
- Allergoloog-immunoloog
- Perearst või sisehaiguste arst, kes suunab edasi
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!