Hüpertoonilise soolalahuse provokatsioonitest
Hüpertoonilise soolalahuse provokatsioonitest on spetsiaalne hingamisteede funktsionaalne uuring, mille käigus patsient hingab sisse kontsentreeritud soolalahust (tavaliselt naatriumkloriidi). Testi eesmärk on hinnata bronhide hüperreaktiivsust – nende liigset kokkutõmbumist ärritajatele reageerimisel. Seda kasutatakse peamiselt astma ja muude hingamisteede hüperreaktiivsusega seotud haiguste diagnostika kinnitamiseks või välistamiseks.
- Hingamisteede funktsionaalne diagnostikatest.
- Hinnata bronhide hüperreaktiivsust (liialdatud tundlikkust ärritajate suhtes).
- Kasutatakse peamiselt astma diagnoosi kinnitamiseks või välistamiseks, eriti kui teised uuringud on ebaselged.
- Testi ajal sissehingatav hüpertooniline soolalahus (tugevam kui veri) põhjustab vedeliku liikumise kudedesse ja ärritab bronhide limaskesta, mis tundlikel patsientidel põhjustab nende kokkutõmmet.
- See on *provokatsioonitest*, mis tehislikult provotseerib hingamisteede reaktsiooni.
- Testi ohutus tagatakse rangelt juhitud tingimustes ja meditsiinilise personali juuresolekul.
- Reaktsiooni mõõdetakse spiromeetria abil, jälgides FEV1 (sunni väljahingatav maht esimeses sekundis) muutusi.
- Enne testi tuleb teatud aja jooksul lõpetada hingamisteede laiendavaid ravimeid (nt salbutamool, kortikosteroidid), vastavalt arsti juhistele.
- Testi sooritatakse tavaliselt hommikul.
- Vältida suitsetamist ja intensiivset füüsilist koormust enne testi.
- Arst hinnab patsiendi üldist seisundit ja hingamisteede funktsiooni enne testi alustamist.
- Patsient teeb spiromeetria algtesti, et määrata algnäitajad (baas-FEV1).
- Seejärel hingab patsient sisse hüpertoonilist (3–7%) soolalahust uduna spetsiaalse nebulisaatori kaudu.
- Inhaleerimise kestus ja lahuse kontsentratsioon järk-järgult suurenevad kindla protokolli kohaselt (nt 30 sekundi, 1 minuti, 2 minuti jne intervallidel).
- Pärast iga etappi tehakse spiromeetria, et hinnata FEV1 muutust.
- Test lõpetatakse, kui FEV1 langeb ettenähtud väärtuse võrra (tavaliselt 20% võrra baasväärtusest) või kui patsient saavutab maksimaalse inhaleerimise kestuse ilma olulise reaktsioonita.
- Kui ilmneb oluline bronhokonstriktsioon (hingamisteede ahenemine), antakse patsiendile kiiresti mõjuvaid bronhilaatseid ravimeid sümptomite leevendamiseks.
- Positiivne test (FEV1 langus ≥20% baasväärtusest) viitab *bronhiaalsele hüperreaktiivsusele*.
- See on bronhide liigse tundlikkuse ja kalduvuse aheneda ärritajatele tunnus, mis on tüüpiline mitmele hingamisteede haigusele.
- Bronhiaalastma (see on kõige tavalisem põhjus).
- Mitte-allergiline astma.
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK).
- Pikk kestnud viiruslik hingamisteede infektsioon.
- Mõned interstitsiaalsed kopsuhaigused.
- Äge bronhiit.
- Positiivne test ei ole iseenesest lõppdiagnoos. Tulemust tõlgendatakse koos patsiendi kliinilise pildi, anamneesi ja teiste uuringutega.
- Negatiivne test aitab tõenäoliselt välistada aktiivse astma.
- Astma kahtlus, kuid tavalised hingamisfunktsiooni testid on normaalpiirides ja ravimiproovravi tulemus on ebaselge.
- Hingamisteede hüperreaktiivsuse hindamine professionaalsete ärritajatega kokkupuute korral (nt töökeskkonnas).
- Kroonilise kuiva köha põhjuse selgitamine.
- Hingamisteede sümptomite (köha, raskushingamine) hindamine pärast viirusinfektsiooni.
- Spordi-indutseeritud bronhokonstriktsiooni (astma) diagnostika.
- Testi saab tellida **pulmonoloog** (kopsuarst) või **allergoloog-immunoloog**.
- Testi teostab spetsiaalselt koolitatud meditsiiniõde või funktsionaaluuringute tehnik arsti järelevalve all spetsialiseerunud hingamisfunktsiooni laboris.
- Raske hingamistepuudulikkus.
- Äge infarkt või hiljuti toimunud insult.
- Raske hüpertoonia (kõrge vererõhk).
- Aordi aneüüsm.
- Aktiivne ülemiste hingamisteede infektsioon.
- Rasedus.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
4Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!