Hüpertoonilise soolalahuse provokatsioonitest

Kirjeldav

Näitaja kohta

Hüpertoonilise soolalahuse provokatsioonitest on spetsiaalne hingamisteede funktsionaalne uuring, mille käigus patsient hingab sisse kontsentreeritud soolalahust (tavaliselt naatriumkloriidi). Testi eesmärk on hinnata bronhide hüperreaktiivsust – nende liigset kokkutõmbumist ärritajatele reageerimisel. Seda kasutatakse peamiselt astma ja muude hingamisteede hüperreaktiivsusega seotud haiguste diagnostika kinnitamiseks või välistamiseks.

Mis on hüpertoonilise soolalahuse provokatsioonitest?

Funktsioon ja eesmärk

Hingamisteede funktsionaalne diagnostikatest.
Hinnata bronhide hüperreaktiivsust (liialdatud tundlikkust ärritajate suhtes).
Kasutatakse peamiselt astma diagnoosi kinnitamiseks või välistamiseks, eriti kui teised uuringud on ebaselged.
Testi ajal sissehingatav hüpertooniline soolalahus (tugevam kui veri) põhjustab vedeliku liikumise kudedesse ja ärritab bronhide limaskesta, mis tundlikel patsientidel põhjustab nende kokkutõmmet.

Testi olemus

See on *provokatsioonitest*, mis tehislikult provotseerib hingamisteede reaktsiooni.
Testi ohutus tagatakse rangelt juhitud tingimustes ja meditsiinilise personali juuresolekul.
Reaktsiooni mõõdetakse spiromeetria abil, jälgides FEV1 (sunni väljahingatav maht esimeses sekundis) muutusi.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enne testi tuleb teatud aja jooksul lõpetada hingamisteede laiendavaid ravimeid (nt salbutamool, kortikosteroidid), vastavalt arsti juhistele.
Testi sooritatakse tavaliselt hommikul.
Vältida suitsetamist ja intensiivset füüsilist koormust enne testi.
Arst hinnab patsiendi üldist seisundit ja hingamisteede funktsiooni enne testi alustamist.

Protseduur

Patsient teeb spiromeetria algtesti, et määrata algnäitajad (baas-FEV1).
Seejärel hingab patsient sisse hüpertoonilist (3–7%) soolalahust uduna spetsiaalse nebulisaatori kaudu.
Inhaleerimise kestus ja lahuse kontsentratsioon järk-järgult suurenevad kindla protokolli kohaselt (nt 30 sekundi, 1 minuti, 2 minuti jne intervallidel).
Pärast iga etappi tehakse spiromeetria, et hinnata FEV1 muutust.
Test lõpetatakse, kui FEV1 langeb ettenähtud väärtuse võrra (tavaliselt 20% võrra baasväärtusest) või kui patsient saavutab maksimaalse inhaleerimise kestuse ilma olulise reaktsioonita.
Kui ilmneb oluline bronhokonstriktsioon (hingamisteede ahenemine), antakse patsiendile kiiresti mõjuvaid bronhilaatseid ravimeid sümptomite leevendamiseks.

Positiivse (teist väärtust näitava) tulemuse tõlgendamine

Mida positiivne tulemus näitab?

Positiivne test (FEV1 langus ≥20% baasväärtusest) viitab *bronhiaalsele hüperreaktiivsusele*.
See on bronhide liigse tundlikkuse ja kalduvuse aheneda ärritajatele tunnus, mis on tüüpiline mitmele hingamisteede haigusele.

Peamised kahtlused positiivse tulemuse korral

Bronhiaalastma (see on kõige tavalisem põhjus).
Mitte-allergiline astma.
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK).
Pikk kestnud viiruslik hingamisteede infektsioon.
Mõned interstitsiaalsed kopsuhaigused.
Äge bronhiit.

Tähtis!

Positiivne test ei ole iseenesest lõppdiagnoos. Tulemust tõlgendatakse koos patsiendi kliinilise pildi, anamneesi ja teiste uuringutega.
Negatiivne test aitab tõenäoliselt välistada aktiivse astma.

Indikatsioonid: millal testi sooritatakse?

Peamised näidustused

Astma kahtlus, kuid tavalised hingamisfunktsiooni testid on normaalpiirides ja ravimiproovravi tulemus on ebaselge.
Hingamisteede hüperreaktiivsuse hindamine professionaalsete ärritajatega kokkupuute korral (nt töökeskkonnas).
Kroonilise kuiva köha põhjuse selgitamine.
Hingamisteede sümptomite (köha, raskushingamine) hindamine pärast viirusinfektsiooni.
Spordi-indutseeritud bronhokonstriktsiooni (astma) diagnostika.

Kes tellib ja teostab testi?

Testi saab tellida **pulmonoloog** (kopsuarst) või **allergoloog-immunoloog**.
Testi teostab spetsiaalselt koolitatud meditsiiniõde või funktsionaaluuringute tehnik arsti järelevalve all spetsialiseerunud hingamisfunktsiooni laboris.

Vastunäidustused (testi ei sooritata)