Põlvevalu
Põlvevalu on valu põlve piirkonnas, mis võib olla erineva iseloomuga – terav või nüri, pidev või hootine, ja see võib tekkida liigutamisel või puhkeolekus.
Põlvevalu on valu, mis tekib põlveliigese ümbruses või sees. Põlv on kompleksne struktuur, mis koosneb luudest (reieluu, sääreluu, põlveluu), kõhrtest, sidemetest, kottidest ja ümbritsevatest lihastest. Valu võib olla märgistus, et üks või mitu neist komponentidest on kahjustunud või põletikulises seisundis. Valu võib tekkida ägedalt vigastuse tagajärjel või areneda aeglaselt, näiteks liigkasutuse või kulutushaiguste tõttu. Valu iseloom (teravus, asukoht, kestus) annab vihjeid selle põhjuse kohta.
- Liigkasutus (nt. korduvad liigutused jooksmise, hüppamise, kükitusse istumise ajal)
- Väikesed kudede pingetused või põllitõmblused
- Vanusega seotud kulutuskahjustused (osteoartroos)
- Kerged löögid või kokkupõrked ilma tõsise struktuurse kahjustuseta
- Lihaste tasakaalutus või nõrkus, mis koormab liigest ebavõrdselt
- Liigne kehakaal, mis suurendab põlvele avaldatavat survet
- Reumaatilised haigused (nt. reumatoidartriit, psoriaasiline artriit, podagra)
- Meniskuse rebend või kulunemine (kõhreline struktuur põlveliigeses)
- Ristsideme (nt. eesmine ristside) rebend või venitus
- Kõõluste (nt. põlvekõõluse) põletik (tendiniit) või rebend
- Kondromalaatsia (põlvekõhri pehmenemine ja kulunemine)
- Põlveliigese väljaväändamine (luksatsioon) või luumurd
- Bursiit (vedelikuga täidetud koti põletik)
- Põlveliigese infektsioon (septiiline artriit) – MEDITSIIINILINE EHKIRÕHUMINE!
- Küünistik (Bakeri tsüst) – vedeliku kogunemine põlve taha
- Tuumorid (harva esinevad)
Kui valu on kerge ja ilma punetuse, paistetuse või liikumispiiranguta, võid proovida järgmisi meetodeid:
1. Puhka: Välti tegevusi, mis valutunnust esile kutsuvad või võimendavad (nt. jooks, hüpped).
2. Jäa: Rakenda jääpakett (mähitud rätikusse) 15-20 minutiks 3-4 korda päevas, et vähendada paistetust ja valu.
3. Surve: Kasuta elastset sidet või põlvesidet, et toetada ja vähendada turse.
4. Kõrgus: Hoida jalga (ja põlve) südame kõrgusel või kõrgemal, lamades või toetades, et parandada vereringet ja vähendada turse.
5. Valuvaigistid: Võta vajadusel retseptivabu valuvaigisteid, nagu ibuprofeen või paratsetamol, pakendil märgitud juhiste järgi. Välti pikaajalist kasutamist ilma arsti nõuandeta.
6. Õrned harjutused: Kui valu on vähenenud, alusta õrnade liigutusharjutustega, et säilitada liikuvust ja tugevdada ümbritsevaid lihaseid (nt. sirge jala tõstmine lamades). Välti koormavaid harjutusi.
7. Mugavad jalatsid: Kanna jalanõusid, mis pakuvad head toetust ja vähendavad lööke.
- Põlve äge deformatsioon või ebanormaalne asend pärast vigastust.
- Järsk ja tugev valu, mis takib põlve koormamist või kõndimist.
- Kuulda olev pragin või laksatus hetkel, mil põlv välja keerati või vigastati.
- Põlve ümbruse kiire paistetus või verevalumine (sinilandid).
- Põlve piirkonna kõrge palavik, punetus ja kuumus, eriti kui ka üldine palavik – võib osutada infektsioonile.
- Põlve täielik blokeerumine (ei saa täielikult sirutada ega painutada).
- Pärast vigastust tekkinud järsk nõrkus, tunnetuse kadumine või kangestus haaras.
- Püsiv valu, mis ei vähene mitu päeva puhkamise ja jääkompressidega.
- Oluline paistetus, mis ei alane 2-3 päevaga.
- Pidev või hootine põlve "andmine" või ebakindlus.
- Valu öösiti või puhkeolekus, mis ei ole seotud hiljutise tegevusega.
- Põlveliigese jäikus hommikuti või pärast pikka istumist.
- Põlve piirkonna märgatav moonutus või "konks" tekkimine ilma ägeda vigastuseta.
Seotud uuringud: Põlvevalu
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!