Põlve röntgen
Põlve röntgen on kiirtehniline uuring, mis võimaldab visualiseerida põlveluu ja -liigese struktuure. See on kiire, mitteinvasiivne ja laialt levinud meetod, mida kasutatakse nii ägedate vigastuste kui ka krooniliste haiguste diagnoosimiseks ja raviprotsessi jälgimiseks.
- Põlve röntgenuuring annab ülevaate luu anatoomiast, liigesevahest ja -liigese sees olevatest ruumidest.
- Meetod võimaldab tuvastada luumurde, liigesekulude muutusi, luu kasvajaid, põletikulisi muutusi (nt artriit) ja degeneratiivseid protsesse (artroos).
- Põlve röntgen põhineb röntgenkiirgustel, mis läbivad pehmekoed, kuid neeldub luukoe poolt, luues pildi vastuvõtjale.
- Uuring tehakse tavaliselt kahes projektsioonis (eesmise ja külgmise), et saada kolmemõõtmeline ülevaade põlvestruktuuridest.
- Erilist ettevalmistust ei vaja. Soovitatav on eemaldada metallesemed (nt ehted, vöö) põlve piirkonnast.
- Rasedatel naistel tuleb röntgenuuringust eelnevalt arstiga konsulteerida.
- Patsient asetatakse röntgenilauale, tehnik juhendab põlve õige asendi sissenõudmiseks.
- Pildistamine toimub mõne sekundi jooksul. Patsient peab selle aja liikumatult seisma või lamama.
- Uuring on valutu ja kestab kokku umbes 10-15 minutit.
- Luumurr (frakteur): Luu terviklikkuse katkemine, mis on tavaliselt nähtav pildil selge purunemisjoonena.
- Artroos (kulumisliigesepõletik): Liigesevahe ahenemine, luukasvajad (osteofüüdid) liigese servades, luu tiheduse muutus (subkondraalskleroos).
- Artriit (põletikuline liigesehaigus): Võib esineda liigesevahe ahenemine, luu erosioone või pehmenenud koes põletikulisi muutusi (mida röntgen ei pruugi hästi näidata).
- Luuliuste nihked või väljavalud.
- Luu- või pehmete kude kasvajad (nt osteokondroom), mis võivad muuta luu kuju või tihedust.
- Põlvelülide (pateella) asendi ebanormaalsus (nt liigse liikuvusega või väljavaluga).
- Sünnist saadik esinevad anomaaliad või ebanormaalsed luustruktuurid.
- Püsiv valu põlves, mis ei leevene puhkamise või ravimitega.
- Põlve turse, deformatsioon või liikumispiiratus.
- Mehhaaniline vigastus (nt kukkumine, põrutuse saamine) koos valuga ja võimaliku murdumisega.
- Põlve ebapüsivus või "andmine" seistes või kõndides.
- Ortopeed: hindab luumurde, artroosi, liigesekahjustusi.
- Reumatoloog: hindab põletikulisi liigesehaigusi (nt reumatoidartriit, psoriaatiline artriit).
- Traumatoloog: hindab ägeid vigastusi ja nende tagajärgi.
- Raviprotsessi (nt artroosi või põletikulise haiguse ravi) efektiivsuse hindamine aja jooksul.
- Pärast operatsiooni (nt liigeseasendus, luumurravi) seisundi kontroll.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
4Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!